Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]] oli tema järglane Saksimaa hertsogina (912–936), 919. aastal valiti Heinrich [[Fritzlar]]is [[Saksimaa|Saksi]] ja [[Frangimaa hertsogkond|Frangi]] vürstide ühisjõududega ka [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] [[Saksa kuningas| kuningaks]] (919–936). Heinrich I Linnupüüdjat kutsutakse õigustatult Saksa riigi tegelikuks asutajaks. Heinrich I pidas peamiselt oma hertsogkonna huvides pikka ja rasket võitlust [[Slaavlased|slaavlastega]] oma maa idapiiril.

Heinrichi poeg, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I Suur]], krooniti 936. aastal [[Aachen]]is Saksa kuningaks (936–973) ja ta kroonis end 962. aastal Roomas [[Saksa-Rooma riik#Otto I valitsusaeg|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] (962–973) Keiser Otto I oli ka suurema osa oma valitsusajast Saksimaa hertsog. Otto I tõi slaavi[[Lääneslaavlased|lääne-slaavlaste]] alad Elbe ja Saale paremkaldal Saksa võimu ja kristliku tsivilisatsiooni alla. Ta jagas omandatud piirkonna mitmeks [[Mark (territoorium)|margiks]], millest kõige tähtsam oli [[Nordmark]], millest aja jooksul kujunesid välja [[Preisimaa kuningriik]] ja [[Meisseni markkrahvkond]], millest omakorda kujunes Saksimaa kuningriik. Iga mark oli jagatud kreisideks, mitte ainult sõjalistel ja poliitilistel eesmärkidel, vaid ka kiriklikel: iga [[kreis]]i keskel oli kindlustatud loss. Esimesed nende losside juurde ehitatud kirikud olid lihtsad puidust või murtud kivist ehitised. Hertsogkonna idapiiril kujunesid piirimargid: [[Billungi mark]], keskusega [[Mecklenburg]]is; [[Põhjamark]] ([[Havelberg]], [[Brandenburg]]); [[Lausitz]]i mark ([[Zerbst]], [[Jüterbog]]); [[Merseburg]]i mark; Zeitzi mark ([[Zeitz]]); [[Meisseni mark]] (965). Hertsogkond piirnes läänes [[Friisimaa]], [[Alam-Lotring]]i ja [[Ülem-Lotringi hertsogkond]] ning lõunas [[Frangimaa hertsogkond]].