Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Rooma number on juba olemuselt järgarv. |
Resümee puudub |
||
66. rida:
[[Saksid]] olid üks kõige sõjakamaid hõime selle aja hõimude hulgas ja on pärandanud oma hõimu nime mitmetele tänapäevastele geopoliitilistele territooriumidele alates [[Vana-Saksimaa]]st Elbe jõe suudmealal kuni [[Elbe]]t pidi ülesvoolu minnes [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa kuningriigini]] ja kolme Saksamaa [[liidumaa]]ni ([[Alam-Saksi]], [[Saksi-Anhalt]] ja [[Saksimaa]]), mis seda nime täna kannavad (vaata kaarti allpool).
== Ajalugu ==
[[Pilt:HRR 10Jh.jpg||thumb|300px|right|[[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] kaart [[Saksi dünastia]]st [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I Suure]] valitsemise ajal aastal 972 (tumesinine) ja keisririigi edasine laienemine kuni [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Saali Konradi]] valitsemiseni]]
[[Pilt:Three states called Saxony.png|thumb|180px|Kaart näitab kolme liidumaa, [[Alam-Saksi]] loodes, [[Saksi-Anhalt]] keskel ja [[Saksimaa]] kagus, paiknemist tänapäeva Saksamaal]]▼
[[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|250px|right|[[Kesk-Euroopa]] kaart aastatel 919 - 1125, [[William Robert Shepherd]]i järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane), [[Frankimaa]] (sinine), [[Baieri]] (roheline), [[Švaabimaa]] (heleoranž), [[Alam-Lotring]] (tumeroosa), [[Ülem-Lotring]] (heleroosa) ja [[Tüüringi]] (tumeoranž).]]▼
▲[[File:Herzogtum Sachsen.png||thumb|400px|Saksimaa hertsogkond]]
''Sakside varasema ajaloo kohta enne ühendamist [[Saksa-Rooma riik]]i vaata [[Vana-Saksimaa]].''
==Vana Saksimaa hertsogkond==
Kui Frangi riik [[Verduni leping]]uga (843) jagati, tekkis Reinist ida poole [[Ida-Frangi riik]], millest arenes välja tänapäeva Saksamaa. Nõrkade [[Karolingid]]est Ida-Frangi kuningate valitsemise ajal puudus tugev keskvõim. Kõik Saksa hõimud olid sunnitud end sissetungijate vastu kaitsma, [[viikingid]] põhjast ja slaavlased idast. 852. aastal asutas [[Liudolf (Saksi)|Liudolf]], Widukindi järglane ja esimene [[Ottoonid]]e ([[Saksi dünastia]]st), [[Gandersheimi klooster|Gandersheimi kloostri]]. 880. aastal langes [[Brun (Saksi)|Brun, Liudolfi poeg]] lahingus [[Viikingid|viikingitega]]. Tema noorem vend [[Otto I (Saksi)|Otto]] sai Saksimaa hertsogiks. Saksimaa hertsog oli [[Otto I (Saksi)|Otto I Hiilgav]] (880–912) Liudolfingi dünastiast ([[Liudolf (Saksi)|Liudolfi]] järeltulija) laiendas oma võimu [[Tüüringi hertsogkond|Tüüringi hertsogkonnale]]. Tüüringite markkrahv [[Burchard (Tüüringi)|Burchard]]i, kes kaitses Tüüringit [[Ungarlased|madjarite]] rünnakute eest tapeti lahingus 908 ja hertsogkond oli väikseim niinimetatud "[[Hõimuhertsogkonnad|noorematest hõimuhertsogkondadest]]" ja neelati pärast Burchardi surma Saksimaasse. Tüüringid jäid eraldi rahvaks ja keskajal organiseeriti nende maa [[Tüüringi maakrahvkond|Tüüringi maakrahvkonnaks]].
▲[[Pilt:Central Europe, 919-1125.jpg|thumb|
[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]] oli tema järglane Saksimaa hertsogina (912–936), 919. aastal valiti Heinrich [[Fritzlar]]is [[Saksimaa|Saksi]] ja [[Frangimaa hertsogkond|Frangi]] vürstide ühisjõududega ka [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] [[Saksa kuningas| kuningaks]] (919–936). Heinrich I Linnupüüdjat kutsutakse õigustatult Saksa riigi tegelikuks asutajaks. Heinrich I pidas peamiselt oma hertsogkonna huvides pikka ja rasket võitlust [[Slaavlased|slaavlastega]] oma maa idapiiril.
Heinrichi poeg, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I Suur]], krooniti 936. aastal [[Aachen]]is Saksa kuningaks (936–973) ja ta kroonis end 962. aastal Roomas [[Saksa-Rooma riik#Otto I valitsusaeg|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] (962–973) Keiser Otto I oli ka suurema osa oma valitsusajast Saksimaa hertsog. Otto I tõi slaavi alad Elbe ja Saale paremkaldal Saksa võimu ja kristliku tsivilisatsiooni alla. Ta jagas omandatud piirkonna mitmeks margiks, millest kõige tähtsam oli Nordmark, millest aja jooksul kujunesid välja [[Preisimaa kuningriik]] ja [[Meisseni markkrahvkond]], millest omakorda kujunes Saksimaa kuningriik. Iga mark oli jagatud kreisideks, mitte ainult sõjalistel ja poliitilistel eesmärkidel, vaid ka kiriklikel: iga [[kreis]]i keskel oli kindlustatud loss. Esimesed nende losside juurde ehitatud kirikud olid lihtsad puidust või murtud kivist ehitised.
938. aastal sai [[Hermann Billung]] sai Saksimaa [[markkrahv]]iks (vt [[Billungid]]) ning 953. aastal ülendas [[Saksa kuningas]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Hermann Billungi Saksimaa hertsogi kohusetäitjaks. 961. aastast algas [[Billungid|Billungite]] valitsusaeg Saksimaa hertsogiriigis ([[961]]–[[1106]]). 973. aastal suri Hermann Billung [[Quedlinburg]]is ja [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] sai Saksimaa hertsogiks. Samal aastal suri ka [[Saksa-Rooma keiser]] Otto I Memlebenis ning [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] sai keisriks.
* 983 – Taanlaste ülestõus [[Hedeby]]s. [[Slaavlased|Slaavlaste]] ülestõus [[Nordalbingien]]is. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] sai keisriks.
* 1002 – [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] surm tähistab [[Saksi dünastia]]st Saksa-Rooma keisrite lõppu.
131. rida ⟶ 129. rida:
* [[Holsteini krahvkond]]
* [[Hoya krahvkond]]
* [[Lippe krahvkond]], pärusvaldus Saksimaa hertsogkonnas <br>kuni aastani 1180, vaidlustatud keiserlik valdus
* [[Lübecki piiskopkond]]
* [[Magdeburgi peapiiskopkond]]
154. rida ⟶ 152. rida:
Otto ja Bernhard aitasid oma teisel vennal [[Siegfried I von Anhalt|Siegfriedil]], kes alates 1168. aastast kutsus ennast ''valitud Bremeni piiskopiks'', omandada Bremeni piiskopkond koos osaga piiskopkonna territooriumist, mis nüüd ülendati [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnaks]] ({{keel-de|Erzstift Bremen}}). Seega sai Bremeni peapiiskopkond - paljude teiste seas - üheks ''vana Saksimaa hertsogkonna'' järglasriigiks, hallates vaid väikest osa oma endisest territooriumist.
▲[[Pilt:Three states called Saxony.png|thumb|180px|Kaart näitab kolme liidumaa, [[Alam-Saksi]] loodes, [[Saksi-Anhalt]] keskel ja [[Saksimaa]] kagus, paiknemist tänapäeva Saksamaal]]
Võimult kõrvaldatud [[Welfid]] säilitasid oma pärusvaldused, mis ei jäänud tugevalt kahanenud ''noorema Saksimaa hertsogkonna'' osaks pärast Askaania suguvõsale läänistamist. Welfide valdused ülendati aastal 1235 [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaks]]. See hertsogkond jätkas vana Saksimaa vapi elementide (Saksi ratsu) kasutamist, samas Askaania suguvõsa andis ''nooremale Saksimaa hertsogkonnale'' oma perekonna värvid.
| |||