Erinevus lehekülje "Anton Õunapuu" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  6 aasta eest
P
jutumärgid
P (jutumärgid)
Anton Õunapuu sündis Vändras talupoja peres.16-aastaseks saamiseni õppis ta [[Vändra]] koolis, kuid siis pidi isa surma pärast kooli pooleli jätma ning tööle minema. Aastal [[1908]] asus ta elama [[Tallinn]]a, kus õppis edasi õhtukursustel.
 
Anton Õunapuu oli hea spordimees ja spordiseltsi "Kalev" liige. Seltsi abil asus ta [[Soome]] õppima ning käis läbi Helsingis Võimlemise Instituudi. [[1913]]. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmes koolis võimlemisõpetajana. Hea maine sai Anton Õunapuu [[Tallinna Reaalkool]]i ja Tallinna Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides lõi ta [[1917]]. aastal skaudirühmad. Liikumine laienes ja varsti loodi [[Tallinna Skautide Malev]].
 
1917. aasta suvel pandi Anton Õunapuu Tallinna politseimeistriks. Ta pani kokku paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva [[Noorsoo Rood]]u. Kui algas [[Vabadussõda]], läks Anton Õunapuu rindele ja võitles [[Kalevlaste Maleva|Kalevi Maleva]] koosseisus. Eesti Vabariigi eest võitles rindel kokku peaaegu 50 skauti, 9 neist hukkusid. 1919. aasta [[Järveküla lahing]]us [[Narva]] lähedal sai Anton Õunapuu haavata ja toodi [[Tallinn]]asse ravile, kuid läks enne täielikku paranemist uuesti sõtta, kus ta 2. aprillil 1919 [[Petserimaa]]l [[Pitalova]] (Bereznjuki) külas surma sai.
Eesti skaudiliikumise rajaja maeti 9. aprillil 1919 oma sünnikoha Vändra vanale [[Vändra vana kalmistu|kalmistule]].
 
26. mail [[1940]]. aastal avati tema sõjas langemise kohas üle kahe meetri kõrgune graniitsammas, mille püstitas [[Skautide Malev]].<ref>Nädal Pildis, Nr 10, 1940</ref> Sama aasta lõpul sammas purustati seoses kommunistide võimuletulekuga.
 
==Tunnustused==
129 233

muudatust