Erinevus lehekülje "Jaan Lepp" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 114 baiti ,  6 aasta eest
P
jutumärgid
P (jutumärgid)
 
==Elulugu==
Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal, Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta maikuusmais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ningja sügisel [[alamkapten]]iks.
 
[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood|rooduülem]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
== Ühiskondlik tegevus ==
Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes.
Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ningja üheksüks eestlasekseestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
 
Ta oli aastaid otseselt tegev spordiseltsides: "Sport"Spordi asutajaliige, “Võitleja”Võitleja asutajaliige ja esimees, “Kalev”Kalevi juhatuse liige, “Ilmarine”Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.
 
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetatianti talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märkkuldmärk.<ref>[https://archive.today/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
 
Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]]. aastal, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]]<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
 
Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
 
==Kirjandus==
*Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr. 3, lk. 5.
 
{{JÄRJESTA:Lepp, Jaan}}
128 307

muudatust