Voldemar Öövel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Voldemar Öövel.jpg|thumb|480x480px|[[Voldemar Öövel]] oli juba kaugelt äratuntav oma üle kahemeetrise kasvu ja suure halli habemega juba kaugelt äratuntav. Foto erakogust 2007. aastast.]]
'''Voldemar Öövel''' ([[21. august]] [[1927]] Pöide, Saaremaa – [[29. juuli]] [[2008]] Ahja, Põlvamaa) oli Eesti Kodukaitse komandör ja taasiseseisvunud Eesti kagupiiri esmase kaitse ülesehitajaid, [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] kavaler, agronoom, [[Eesti Suusaliit|suusaliidu]] juht ning maaspordiliidu [[Eestimaa Spordiliit Jõud|„Jõud“Jõud]] tegevjuht ja auliige.
 
== Elulugu ==
Voldemar Öövel sündis Saaremaal [[Välta]] külas, [[Pöide]] vallas, vanaisa Johan Vaheri esiisade mõisnikult päriseksostetudpäriseks ostetud talus. Oli isa Andrei Ööveli,Öövli ja ema Miina vanem laps, tal oli noorem õde Õie. Käis kohalikus Kõljala Põllutöökoolis, kus oli [[Arnold Rüütel|president Arnold Rüütli]] koolivend. Hiljem lõpetas Olustvere Põllumajandustehnikumi.
 
Juba 15 aastasena-aastaselt oli Voldemar Öövel kasvanud 2 meetri pikkusekspikkune. 1944. aasta varakevadel osales Saksa noormeeste väljaõppelaagris Rozanis, Poolas ja määrati sama aasta sügisel [[Soomepoisid|soomepoistest]] moodustatud kuulipilduja [[MG-42]] meeskonda. Tagasi Eestisse tuli lennuväe abiteenistuse rühmavanemana. Sakslaste põgenedes pea olematu relvastusega eesti sõdurpoisid otsesseotsesesse lahingutegevusse ei sattunud ja redutasid 1944. aasta septembri Aegviidu metsas. Voldemar Öövel on ise öelnud, et ta ei varjanud kunagi Saksa sõjaväkke kuulumist ja see olevat aidanud tal hiljem kolhoosis parteisse astumist edasi lükata<ref>Pühapäevaleht 12. oktoober 1997</ref>.
 
===== Maaspordi edendaja =====
Juhtis aastatel 1948-19501948–1950 Suusaspordi Vabariikliku Föderatsiooni (tänane [[Eesti Suusaliit]]). Oli maanoorte spordiseltsi [[Eestimaa Spordiliit Jõud|„Jõud“Jõud]] üks käivitajatest,. Aastatel aastatel 1947-19531947–1953 tegutsesoli spordiseltsis „Jõud“Jõud kesknõukogu instruktori,instruktor ja osakonnajuhataja, hiljem valiti kesknõukogu liikmeks ja aseesimeheks, ningoli tegutseskuni 1953. aastani seltsi palgalisepalgaline tegevjuhinategevjuht. Aastast 1967 oli ta spordiseltsi „Jõud“Jõud auliige.
 
===== Põllumehena =====
Töötas põllumajandusministeeriumis ja oli Kaagvere erikutsekooli direktori abi. Aastal 1962 valiti Voldemar Öövel parteitu agronoomina [[Kolhoos|kolhoosi]] „PunanePunane Koit“Koit (tänane [[Ahja]] vald Põlvamaal) esimeheks. Väidetavalt ei soovinud [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused|kompartei]] liikmetest kandidaadid nii kaugele ääremaale minna.
Majandijuhina pühendus kohaliku elu edendamisele ja maainimeste elujärje parandamisele. Öövel kutsus endiselt Petserimaalt Ahjale 18 eesti peret, organiseeris neile kohalikud passid ja korraliku palga. Asutas kohaliku laulukoori ja edendas spordielu.
Kolhoosi juhtkond sunniti neli aastat hiljem siiski astuma EKPsse, kuid vastuolud parteijuhtidega jäid, kes süüdistasid Öövlit „käitumises väikese [[Praha kevad|Dubcek]]`ina“, kuna seisis vastu kolhooside liitmisele<ref>Maaleht 14. jaanuar 1999</ref>.
 
Pensionile jäänuna tegutsestegeles 1988. aastast hobikorras kartulikasvatajana oma Vahtra talus Põlvamaal, Pilpa külas hobi korras kartulikasvatusega.
 
===== Poliitiline tegevus =====
1990. aastal valiti Voldemar Öövel [[Eesti Kongress|Eesti Kongressi]] hääleõiguslikuks saadikuks ja Eesti Komitee teise koosseisu, mille tegevust kajastas ta artiklitega Põlvamaa ajalehes Koit.
 
Voldemar Öövel osales ka [[Rahvarinne|Rahvarinde]] liikumises, olles Põlvamaa esindaja rahvaliikumise üle-Eestiliseseestilises volikogus.
 
== Eesti piirikaitse ülesehitaja ==
Voldemar Öövel oli 7 aastat Eesti Kodukaitse Põlvamaa Maleva komandör. Tema juhtimise all oli üle kahesaja väljaõppinud vabatahtliku, kes osalesid aktiivselt Eesti Vabariigi kagupiiri kaitse väljaarendamisel ja sisejulgeolek tagamisel.
 
[[Eesti Kodukaitse]] sündis rahvaalgatuse korras vastuseks [[Interrinne|Interrinde]] rünnakule valitsuse vastu Toompeal 1990. aasta 15. mail 1990. Esimene Kodukaitse rühm Põlvamaal moodustati Voldemar Öövli juhtimisel 3. juunil 1990. a. Ahjal, mis; see asus maavanema palvel sama aasta oktoobrist valvama Eesti majanduspiiri kauguskagus.
 
Iseseisvumise suunas liikuva Eesti valitsuse eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Samal ajal viibisid Eesti territooriumil veel Nõukogude Liidu väed.
 
Eesti riiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvelkevadsuvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunuletoimunuga. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal<ref>http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot</ref>.
 
Esimese 5 kuu jooksul valvasid Eesti majanduspiiri Põlvamaa lõiku Voldemar Öövli juhimisel 78 vabatahtlikku. Öövel meenutab Maalehes 14. jaanuaril 1999<ref>Maaleht 14. jaanuar 1999</ref>: „Kuue mehe peale oli meil üks kumminui ja üks automaadiga militsionäär. Leedus tapeti samal ajal piiril 8 meest korraga“.
 
Kodukaitse Remniku väljaõppelaagris toimus 24. veebruaril 1991 Öövli eestvõttel '''esimene II maailmasõja järgne Eesti iseseisvuspäeva paraad''' majanduspiiri valvajate kolme kompanii osavõtul.
39. rida:
Kui kodukaitse 1996. aastal valitsuse otsusel likvideeriti, oli Põlvamaa malevas 426 liiget, kes jätkasid Voldemar Öövli juhtimisel [[abipolitseinik|abipolitseinike]] üksusena.
 
Põlva kodukaitsjate eestvedaja Voldemar ÖöveliÖövli initsiatiivil 1996. aastal alguse saanud Piirivalve ja, hiljem Politsei- ja Piirivalvemeti ning Põlva Laskespordiklubi vaheline karikavõistlus laskmises sai 2011. aastal tematemanimeliseks nimeliseks - '''Voldemar Ööveli karikas.'''
 
== Isiklikku ==
Voldemar Öövel abiellus 1949. aastal ja oli üle 50 aasta abielus Tiiu Öövliga (sündinud Ploompuu; Eesti Panga juhi ja [[Otto Tiefi valitsus]]e rahandusministri [[Hugo Pärtelpoeg|Hugo Pärtelpoja]] ristitütar).
 
Voldemar Öövlit tunti tema üle 2 meetri pikkuse koguka kere ja pika valge habeme järgi.
 
=== Lapsed ===
Voldemar ja Tiiu Öövli lapsed: Õnne Sarmet (abielus mägironija [[Tõivo Sarmet|Tõivo Sarmetiga]]), Urmas Öövel, [[Andrus Öövel]] (Eesti Vabariigi [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] aprillist 1995 kuni aprillini 1999).
Voldemar ja Tiiu Öövli lapsed:
:- Õnne Sarmet (abielus Eesti mägiekspeditsioonide juhi ja [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] tiitlikandja [[Tõivo Sarmet|Tõivo Sarmetiga]]);
:- Urmas Öövel;
:- [[Andrus Öövel]], Eesti Vabariigi [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] aprill 1995 – aprill 1999.
 
==Tunnustused==
*1997 – Eesti Vabariigi [[Kotkaristi teenetemärk]], V järk, annetatud [[Eesti Vabariigi president|president]] [[Lennart Meri]] poolt 1997. aastal;
*1999 – Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneteristi 3. järk aastast 1999.
*1995 – Eesti Piirivalve aumärk „IlvesIlves ja Mõõk“ 1995. aastast.Mõõk
 
==Viited==
61. rida ⟶ 57. rida:
 
==Välislingid==
*[http://www.joud.ee Eestimaa Spordiliit Jõud kodulehekülgkoduleht]<br />
*[http://www.hot.ee/vvliit/liige_13.htm Põlvamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse kodulehekülgkoduleht]<br />
*[http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=98&cid=143&cgid= Eesti Suusaliidu ajalugu ametlikul koduleheküljelkodulehel]
*[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Voldemar_%D6%F6vel Biograafia] [[ESBL]]-is
{{JÄRJESTA:Öövel, Voldemar}}