Erinevus lehekülje "Kose suvemõis" redaktsioonide vahel

P
inimsusevastane > inimsusvastane
P (categorisation using AWB)
P (inimsusevastane > inimsusvastane)
{{See artikkel|on [[Pirita-Kose]]l Kose tee 9 asunud suvemõisast; mõisat on tihti segi aetud Jõelähtme kihelkonna [[Kose mõis (Jõelähtme)|Kose mõis]]aga, mis asub kilomeetri jagu ida pool, ja Pirita-Kosel Kose tee 3 asuva [[Scheeli suvemõis]]aga.}}
 
'''Kose suvemõis''' ([[saksa keel]]es ''Alt-Kosch'') oli [[1790]]. aastal [[Tallinn]]a kaupmeeste [[Koch]]ide poolt Tallinna lähedale rajatud [[suvemõis]]. Suvemõisa järgi sai nime [[Kose asum]].
==Ajalugu==
Kose suvemõisa maa eraldati [[1790]]. aastal Gerdrutha Thomasia Kochi palvel [[Tondi mõis|Tondi linnamõisast]] ja anti Gerdrutha Thomasia Kochi (s Salemann, 1734–1807) ''Grudzins''-le. Juba tema mees kaupmees [[Berend Heinrich Koch]] (1722–1780), mustpeade vennaskonna liige, Suure Gildi oldermann, raehärra, oli olnud [[Koitjärve mõis|Koitjärve]], [[Nehatu mõis|Nehatu]] ja [[Tondi mõis|Tondi]] (Väo) linnamõisade rentnik.
 
Nende poeg [[Joachim Christian Koch]] (1765–1816), suurfirma Joachim Christian Kochi omanik, mustpeade vennaskonna liige, [[Suurgild]]i [[oldermann]], [[Vene Piibliselts]]i Eestimaa osakonna juht, kes sai 1808 suvemõisa omanikuks, oli Kose suvemõisa tegelik väljaehitaja. Kivist elumaja ehitati tema juhtimisel juba 1792. Ka liitis ta suvemõisaga uusi maid – poolsaare ja nn uue piiri maad.
: ''Mitte segi ajada [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] 3 asuva [[Scheeli suvemõis]]aga, mille [[Scheel]]id ostsid 1925. aastal.''
 
Kose suvemõisa ([[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] 9) omandiküsimus on seniajani segane, omandiõiguse muutmise alusena on Scheelide järglased viidanud 1939. aastal enne viimase omaniku [[Andreas Koch]]i ja Scheelide vahel sõlmitud allkirjastamata eellepingule. Pärast nimetatud eellepingu kooskõlastamist oli aga Andreas (Andrei) Koch surnud ning tema pärijad, alaealised tütred (2-aastane Henriette ja 2-kuune Ilse) polnud veel teovõimelised. [[1935]] suri ka Henriette ning temagi õigused omandile läksid Ilsele. Lepinguprojekti kohaselt Andreas (Andrei) Koch jättis endale vaid 1,4 [[hektar]]it [[Kose mõisa kalmistu (Jõelähtme)|suguvõsa kalmistu]] ümbruses ja ülejäänud ligi 20 hektarit kavatses müüa Klaus Scheelile.<ref>[http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=575&sm_id=716 Vaidlus Scheeli väidetava mõisa üle]</ref>
 
Pärast baltisaksa päritolu pärija – Ilse Kochi lahkumist koos emaga [[Umsiedlung]]i käigus 1939. aastal, sai Kose suvemõisa haldajaks [[Klaus Scheel]], millest ka nimi "Scheeli villa".
===InimsusevastasedInimsusvastased kuriteod===
1940.–1941. aastatel mõrvati Scheeli krundi territooriumil [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] töötajate poolt massihukkamiste käigus seni tuvastamata arv isikuid.
 
116 195

muudatust