Slobodan Milošević: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P inimsusevastane > inimsusvastane
4. rida:
Aastatel [[1989]]–1997 oli Milošević [[Serbia president]], aastatel [[1997]]–2000 Jugoslaavia president. Ta juhtis ühtlasi [[Serbia Sotsialistlik Partei|Serbia Sotsialistlikku Parteid]] alates selle rajamisest [[1990]]. aastal. Sotsialistliku partei eellase, [[Serbia Kommunistlik Partei|Serbia Kommunistliku Partei]] liidriks tõusis Milošević [[1987]]. aastal.
 
[[Haagi tribunal]] süüdistas Miloševići [[sõjaroim]]ades ja [[inimsusevastaneinimsusvastane kuritegu|inimsusevastastesinimsusvastastes kuritegudes]].
 
==Elulugu==
11. rida:
Ei näidanud 1980. aastateni üles suuremat huvi poliitika vastu, tegutses aparatšikuna. Aastatel 1984 kuni 1986 tegutses Belgradi kommunistide juhina. Varases poliitkarjääris sai tuge Serbia presidendilt [[Ivan Stambolić]]ilt, kelle ta ise hiljem kõrvale tõrjus.
 
Parteijuhiks kerkis Milošević 1980ndate lõpu [[natsionalism]]ipuhangu turjal. [[1987]]. aasta kuulsas kõnes [[Priština]] lähistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nüüdsest peale pole kellelgi õigust teid peksta!". Aastal 1989 tühistas ta Serbia presidendina [[Kosovo]] autonoomia, mille provints oli saanud [[1974]]. aastal.
 
Miloševići süüks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemisele. Milošević seisis vastu [[Sloveenia]] ja [[Horvaatia]] autonoomiataotlustele ning 1991. aasta juunis kuulutasid need endid iseseisvaks. Milošević leidis, et lagunevas Jugoslaavias tuleb piirid ümber korraldada. Järgnes sõjategevus, mis Sloveenias kestis kümme päeva, Horvaatias aga 1992. aasta jaanuarini, nõudes 20 000 inimelu. Pool miljonit põgenes kodudest. [[ÜRO]] vastas [[majandussanktsioonid]]ega Serbiale.
 
1991. aasta septembris kuulutas end iseseisvaks ka [[Makedoonia]] ja 1992. aasta aprillis [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Viimasele vastasid iseseisvushääletust boikoteerinud [[Bosnia serblased]] relvavõitlusega. Verine sõda kestis üle kolme aasta. Serblasi süüdistati ulatuslikes [[sõjakuriteod|sõjakuritegudes]], Serbia omandas [[paaria]]riigi maine.
 
1995. aastal, pärast Horvaatia vastulööki ja võitu serblaste [[Krajina vabariik|Krajina vabariigi]] üle, edukat rünnakut Bosnia serblastele ning [[NATO]] õhurünnakuid, nõustus Milošević läbirääkimistega ja kirjutas alla [[Daytoni rahuleping|Daytoni rahuleppele]]. Milošević loobus [[Suur-Serbia]] ambitsioonist, taotles rahusobitaja mainet ja saavutas selle, et osa Serbiale kehtestatud sanktsioone tühistati.
23. rida:
1997. aasta suvel valis parlament Miloševići, kellele põhiseadus kolmandat ametiaega [[Serbia president|Serbia presidendina]] ei võimaldanud, [[Jugoslaavia president|Jugoslaavia presidendiks]].
 
Aastal 1988 arenes [[Kosovo]] iseseisvusliikumine relvastatud vastasseisuks Jugoslaavia armeega. [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ja NATO survel tõmbas Milošević osa armeejõududest Kosovost välja, kuid keeldus Kosovole [[autonoomia]]t andvast rahuleppest ning alustas 1999. aasta märtsis ulatuslikku rünnakut [[Kosovo Vabastusarmee]] vastu. NATO vastas õhurünnakutega Serbiale, Milošević omakorda nõudis Kosovo etnilist puhastamist, sundides sajad tuhanded põgenikuteele. Maikuus esitas [[Haagi tribunal]] Miloševićile süüdistuse sõjaroimades ja inimsusevastastesinimsusvastastes kuritegudes. Juunis alistus Milošević pommikampaaniale ja tõmbas väed Kosovost välja. Sanktsioonide all kannatavas Jugoslaavias asus suuremat autonoomiat taotlema [[Montenegro]]. [[Bill Clinton]] andis [[Luure Keskagentuur]]ile volitused tegutseda Miloševići võimult tõukamise nimel.
 
2000. aastal laskis Milošević kohendada [[põhiseadus]]t, võimaldamaks enesele veel kahte ametiaega. Ka nägid muudatused ette presidendi otsevalimist. 24. septembril toimunud presidendivalimised ta aga kaotas [[Serbia Demokraatlik Opositsioon|Serbia Demokraatlikule Opositsioonile]], kaheksateistkümnest parteist koosnevale [[koalitsioon]]ile, mida juhtis [[Vojislav Koštunica]]. Milošević ei tunnistanud kaotust, kuid astus massimeeleavalduste järel oktoobris tagasi.