Vikipeedia

Eesti Loomaarstlik Ringvaade: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P kirjatused ja perioodilised väljaanded ei käi jutumärkides
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}
'''Eesti Loomaarstlik Ringvaade''' on [[Eesti Loomaarstide Ühing]]u perioodiliselt ilmuv [[ajakiri]], mida anti esmalt välja aastatel [[1925]]–[[1940]] ja hiljem taas alates [[1989]]. aastast.
 
Alates 1. novembrist 2009 onoli Eesti Loomaarstliku Ringvaate toimetus koosseisustoimetuses peatoimetaja [[Andres Aland]] ja toimetajad [[Kristel Peetsalu]], [[Kristi Praakle-Amin]], [[Kerli Raaperi]], [[Alar Onoper]], [[Madis Aidnik]].
 
2015. aastal on peatoimetaja [[Kerli Mõtus]] ja toimetajad Andres Aland, [[Mati Roasto]], [[Henri Siimon]], Alar Onoper, Madis Aidnik.<ref>[http://ringvaade.vet.ee/?a=0 Eesti Loomaarstlik Ringvaade] Koduleht (vaadatud 22. augustil 2015)</ref>
 
== Ajalugu ==
1920ndail1920. aastail oli vastloodud [[Eesti|Eesti Vabariigis]] veel [[loomaarst]]e vähe ning seega oli neile suunatud erialakirjanduse väljaandmine raskendatud. SellelLoomaarstiteaduse põhjuselteemasid liitutipüüti kajastada ajakirjas [[Agronoomia (ajakiri)|AgronoomiagaAgronoomia]], aga kuna sinna ei sobitunud hästi kitsamad erialaartiklid veterinaaria vallast, siis 1925. aastal alustati A. Olt-Ojasalu initsiatiivilalustas [[Eesti Loomaarstide SeltsiSelts]] (tänase nimega ÜhinguÜhing) poolt1925. aastal [[August Arvo Olt-Ojasalu]] initsiatiivil ajakirja Eesti Loomaarstlik Ringvaade väljaandmisega. Trükkimine toimus algseltalguses o/ü [[Vaba Maa]] kirjastuses.
 
Ajakirja toetas materiaalselt [[Loomatervishoiu Peavalitsus]], mis nimetati 1938. aastal ümber [[Veterinaartalitus]]eks, ja 1930. aastate teisel poolel ka [[Loomaarstide Koda]].
 
Alates 1927. aastast suurenes järjepidevalt toimetuse koosseis. J.[[Jaan RabisoniRabison]]i asemel asusid ajakirja toimetama veterinaaria õppejõud [[Karl Saral]] ja A.[[Aleksander Rängel]] ning [[Tori hobusekasvatus]]e juhataja [[Mihkel Ilmjärv]]. Kuni järgneva aastani paiknes ajakirja toimetus Loomatervishoiu Peavalitsuse ruumides Tallinnas [[Rahukohtu tänav]]al, kuna kõik kolm varasemat toimetajat (A. Olt-Ojasalu, J. Rabison ja [[Karl Taagepera]]) töötasid algul pealinnas.
 
1928 liitusid toimetusega J.[[Johannes Kaarde|Johannes Karlson (Kaarde)]], G.[[Gabriele Tehver]] (1935. aastani) ja E.[[Elmar Redlich]] ning toimetuse aadressiks sai loomaarstiteaduskond. Kui 1929. aastal liitus toimetusega ka [[Seerumilaboratoorium]]i juhataja H.[[Herman Peterson]], siis kuulusid toimetusse kõigi tähtsamate veterinaarasutuste esindajad. 1929. aastast alates trükiti ajakirja [[Varrak (kirjastus 1919)|Varraku]] kirjastuses. Järgmine "kolimine" leidis aset 1933. aastal, kui trükkimine hakkas toimuma [[K. Mattiesen trükikoda|K. Mattieseni trükikojas]].
 
1929. aastast alates trükiti ajakirja [[Varrak (kirjastus 1919)|Varraku]] kirjastuses. 1933. aastal hakkas trükkimine toimuma [[K. Mattiesen trükikoda|K. Mattieseni trükikojas]].
Täiendust sai toimetus veel 1932. aastal, kui liitus [[Julius Tehver]]i (1935. aastani), ja 1935. aastal, kui A. Rängeli ja Reidlichi asemel tulid [[Vassil Ridala]] ja E. Roots. Alates 1936. aastast eristati toimetust (J. Kaarde, E. Ridala, [[Vassil Ridala]] ja E. Roots) ning toimkonda (toimetuse kolleegiumi), millesse kuulusid peale toimetuseliikmete veel A. Arras, A. Ojasalu, H. Peterson ja K. Taagepera.▼
 
▲Täiendust sai toimetus veel 1932. aastal, kui liitus [[Julius Tehver]]i (1935. aastani), ja 1935. aastal, kui A. Rängeli ja Reidlichi asemel tulid [[Vassil Ridala]] ja E. Roots. Alates 1936. aastast eristati toimetust (J. Kaarde, E. Ridala, [[Vassil Ridala]] ja E.[[Elmar Roots]]) ning toimkonda (toimetuse kolleegiumi), millesse kuulusid peale toimetuseliikmete veel A.[[August Arras]], A. Ojasalu, H. Peterson ja K. Taagepera.
Kuupäeva 30. detsember 1940 kandis pikaks ajaks viimaseks jäänud Eesti Loomaarstliku Ringvaate väljaanne. Viimasel ilmumisaastal oli toimkond kasvanud juba 16-liikmeliseks, kuna eelnevalt mainituile lisaks olid liitunud A. Laasi, A. Mõttus, H. Reiman, R. Säre, J. Tomberg, E. Vaud ja L. Voltri. Selleks ajaks olid tegevtoimetajateks olnud A. Olt-Ojasalu (1925–1928), [[Johannes Kaarde]] (1929–1939) ja [[Vassil Ridala]] (1940).▼
 
▲Kuupäeva 30. detsemberdetsembril 1940 kandistrükiti ajakirja pikaks ajaks viimaseks jäänud Eesti Loomaarstliku Ringvaate väljaannenumber. Viimasel ilmumisaastal oli toimkond kasvanud juba 16-liikmeliseks, kuna eelnevalt mainituile lisaks olid liitunud A. Laasi, A. Mõttus, H. Reiman, R. Säre, J. Tomberg, E. Vaud ja L. Voltri. Selleks ajaks olid tegevtoimetajateks olnud A. Olt-Ojasalu (1925–1928), [[Johannes Kaarde]] (1929–1939) ja [[Vassil Ridala]] (1940).
 
Tiraaž oli 1940. aastaks jõudnud 325–370 eksemplarini väljaande kohta, mis kattis täielikult loomaarstide vajadused, kuna sama aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 188 veterinaararsti (kellest 156 olid eestlased).
22. rida ⟶ 26. rida:
 
Ajakirja väljaandmisega alustati taas 1989. aastal. Peatoimetaja [[Jüri Parre]], toimetus O. Tamm, [[Jaagup Alaots]], [[Enn Ernits]], [[Mihkel Jalakas]].
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Kasutatud kirjandus ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Loomaarstlik_Ringvaade"