Minsk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P inimsusevastane > inimsusvastane |
||
26. rida:
==Elanikkond==
17. sajandi lõpul elas Minskis umbes 6000 inimest, 19. sajandi keskel 31 000 elanikku. 1909 oli linna elanikest 43,3% juudid, 34,8% venelased, 11,4% poolakad ja 8,2% valgevenelased. 1940. aastal oli linnas elanikke juba umbes 300 000, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ja saksa okupatsiooni ning Saksa julgeolekupolitsei [[Einsatzgruppe B]]
[[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Minski elanikkonnast valgevenelasi 85,77%, [[venelased|venelasi]] 10,84%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,61%, [[poolakad|poolakaid]] 0,79% ja [[juudid|juute]] 0,31%. Valdavaks suhtluskeeleks on Minskis [[vene keel]].
38. rida:
Valgevene ja Minski tööstuse (masinaehituse) loojaks loetakse 19. sajandi viimasel veerandil Minskis [[Kuramaa]]lt pärit [[Nikolai Jaksobson]]i poolt 1881. aastal asutatud metallitöötlusettevõtet ([[Košarski malmi- ja masinaehitustehas]]), mis tänu sellel ajal alanud [[Liepāja-Romnõ raudtee]] ehitusele ning riigipoolsetele tellimustele raudteele, saavutas kiire arengu. [[1896]]. aastal asutati Minskis ka konkureeriv Raudtee malmi- ja masinaehitustehas, mis pärast Jakobsoni surma 1900. aastal ühinesid<ref>[http://bdg.press.net.by/2004/09/2004_09_28.1466/1466_11_1.shtml Забытые имена белорусских машиностроителей], Белорусская Деловая Газета, 28/09/2004</ref>. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist reorganiseeriti tehas 1934. aastal Kirovi nimeliseks masinaehitustehaseks.
[[1894]]. aastal asutati Minkis õlletehas
[[Tööstustoodang]]u mahult ca 5,8 mr [[euro]]t on Minsk regiooni (Baltikum,Ukraina) suurim keskus.
| |||