Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944): erinevus redaktsioonide vahel

[[1946]]. aastal tunnistas [[Nürnbergi sõjakuritegude protsess]] [[SS]]-i kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtu otsuse kohaselt ei saa selle kuritegeliku organisatsioni liikmeks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid [[Relva-SS]] teenistusse ilma kutsutuile valikuõigust andmata. Kõik [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. SS-diviisis]] teeninud sõdurid ja ohvitserid vabanesid lääneriikides sõjavangistusest 1946. aastal, pärast seda kui Nürnbergi Tribunal vabastas vastutusest relva-SS-i koosseisus võidelnud, kes sinna olid määratud riigi poolt ega ei olnud toime pannud [[inimsusevastasedinimsusvastane kuriteodkuritegu|inimsusevastaseidinimsusvastaseid kuritegusid]]. Neil põhjustel vabastati pärast Teise maailmasõja lõppu kümned tuhanded läände jäänud eesti sõjamehed fašismisüüdistustest{{lisa viide}}.

== Vaata ka, ''==
*[[Saksa okupatsioon Eestis (1918)]]''