Redaktsioon: 22. märts 2015, kell 02:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. august 2015, kell 20:32 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P inimsusevastane > inimsusvastane Uuem muudatus →
40. rida: Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidus]] [[1917]]–[[1991]] valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi. [[1917]]–[[1991]] Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on [[20. sajand]]i üks suuremaid ~~inimsusevastaseid~~inimsusvastaseid kuritegusid. Ka ükski teine kommunistlik režiim ei ole võimul püsinud ilma ulatuslike ~~inimsusevastaste~~inimsusvastaste kuritegude toimepanekuta ning [[demokraatia\|demokraatlikke vabadusi]] ja opositsioonilisi poliitilisi organisatsioone lämmatamata. Kommunism on üks [[totalitarism\|totalitaarseid]] ideoloogiaid koos [[fašism]]i, äärmusteokraatia ja teistega. Prantsuse ajaloolaste "''Kommunismi musta raamatu"'' andmeil on kommunistlikud režiimid hävitanud üle 100 miljoni inimese. ==Kommunismi voolud== 53. rida: ==Kirjandus== * "Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror, repressioonid". Autorid [[Stéphane Courtois]], [[Nicolas Werth]], [[Jean-Louis Panné]], [[Andrzej Paczkowski]], [[Karel Bartosek]], [[Jean-Louis Margolin]]; kaasautorid [[Rémi Kauffer]], [[Pierre Rigoulot]], [[Pascal Fontaine]], [[Yves Santamaria]], [[Sylvain Boulouque]]; tõlkijad: [[Marri Amon]], [[Marvi Järve]], [[Tunne Kelam]], [[Tõnis Lukas]], [[Tiiu Relve]], [[Enn Sarv]], [[Indrek Õis]]; eessõna: [[Lennart Meri]]; järelsõna: [[Mart Laar]]. [[Varrak (kirjastus)\|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]], 975 lk; ISBN 9985301900 * [[Richard Pipes]], "Kommunism. Lühiajalugu". Tõlkinud [[Lia Rajandi]]; järelsõna: [[Peeter Tulviste]]. Sari Aken ilma, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2005]], 206 lk; ISBN 9985770730 * [[Mark Sandle]], "Kommunism" (lühiülevaade kommunismi ajaloost). Tõlkinud [[Taavi Orgla]]. Sari [[Historica]]. Kirjastus [[Pegasus (kirjastus)\|Pegasus]], Tallinn [[2010]], 240 lk; ISBN 9789949472017 * [[Archie Brown]], "Kommunismi tõus ja langus". Inglise keelest tõlkinud [[Tõnis Värnik]]. Varrak, Tallinn [[2011]], 852 lk; ISBN 9789985322079 62. rida: * [[Peep Pillak]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/3/2001-3-Peep_Pillak_lk139-140.pdf "Kommunismi must raamat eesti keeles" (pdf-vormingus)] – Tuna 2001, nr 3, lk 139–140 * [[Aap Neljas]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5073:kommunismi-l-hiajalugu&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3068 "Kommunismi lühiajalugu" (Richard Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus)] – Sirp 3. juuni 2005, lk 3 * [[Aivar Kull]], [http://tartu.postimees.ee/170805/tartu_postimees/kultuur/174346.php "Tasku mõõtu raamat vaatleb kommunismi" (R. Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus)] – Tartu Postimees 17. august 2005, lk 2 [http://www.europarl.europa.eu/news/expert/infopress_page/019-53246-091-04-14-902-20090401IPR53245-01-04-2009-2009-false/default_et.htm Euroopa südametunnistus ja totalitarism] – Saadikud võtsid vastu resolutsiooni, milles mõistetakse "kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik ~~inimsusevastased~~inimsusvastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised". [http://www.marxists.org Marxists Internet Archive] *[http://www.marxist.net Marxist.net]

Kommunism: erinevus redaktsioonide vahel