Orjus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P inimsusevastane > inimsusvastane
7. rida:
Orjade juriidiline seisund on eri ühiskondades varieerunud. [[Vana-Rooma]] ja [[Ameerika]] orjanduse ajaloos oli perioode, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid).
 
[[Orjastamine]] võib tänapäeval olla [[inimsusevastaneinimsusvastane kuritegu]], kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt.
 
[[Vana-Rooma]] suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]]. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati ''servus Augusti nostri'' ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. <ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 51–53</ref>
 
== Mõisteid ja definitsioone ==
[[1926]]. aastal [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]] vastu võetud [[Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon]]i kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus". Konventsiooni kohaselt pole orjal näiteks õigust omaniku territooriumilt lahkuda ilma eriloata (passita); põgenemisel võidakse ta vangistada ja omanikule tagastada.
 
[[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]] kohaselt ([[1998]]) on orjastamine üks inimsusevastaseidinimsusvastaseid kuritegusid, mis seisneb "mõne või kõigi omandiõigusega seonduvate õiguste kasutamist isiku suhtes, kaasa arvatud nimetatud õiguste kasutamist naiste ja laste ning teiste isikutega kauplemises".
 
[[Orjandus]] või [[orjanduslik kord]] on seadustatud orjusega ühiskonnakorraldus. Kasutusel enamasti [[antiikaeg|antiikaja]] kohta.
31. rida:
 
== Kirjandus ==
* Viis miljonit orja ootavad vabastamist. Kaja, 25. aprill 1934, nr. 95, lk. 7.
 
{{commonscat|Slavery}}