Erinevus lehekülje "Mart Niklus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 29 baiti ,  5 aasta eest
P
Nüüd on ÕS-is Dubrovnik : Dubrovniki.
P (ajakirjandusväljaannetelt jutumärgid maha)
P (Nüüd on ÕS-is Dubrovnik : Dubrovniki.)
Mart Niklus on paljude kodu- ja välismaiste akadeemiliste ja ühiskondlike seltside tegev- või auliige. Nende hulka kuuluvad:
* [[Amnesty International]]
* [[Rahvusvaheline Inimõiguste Selts]] (''Internationale Gesellschaft für Menschenrechte'', IGFM)
* [[NSV Liidu Endiste Poliitvangide Rahvusvaheline Assotsiatsioon]] (auliige)
* [[Ukraina Helsingi Grupp]] (rahvusvaheline liige)
* [[Rahvusvaheline PEN-klubi]]
* [[Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon]] (''International Association of Former Political Prisoners and Victims of Communism'')
* [[Poliitiliste Repressioonide ja Totalitarismi Memoriaalmuuseum "Perm-35"]] (nõukogu liige)
* [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] (nõukogu liige)
* [[Eestimaa Looduse Fond]]i esimene president
* [[Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts]]
* [[Eestirootslaste Kultuuri Selts]] (''Samfundet för Estlandssvensk Kultur'')
* [[Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts]] (Svensklärna i Estland)
* [[Prantsuse Teaduslik Instituut]] (''Institut Scientifique Franēais'') asukohaga Tartus.
 
== Pedagoogiline tegevus ==
Võistlustöö "[[Haapsalu]] ümbruse linnustikust" eest määras TRÜ Õpetatud Nõukogu talle esimese auhinna. Üliõpilasajast saadik on Niklus olnud [[Eesti Ornitoloogiaühing]]u ja [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i tegevliige, alates [[2004]]. aastast aga eluaegne liige.
 
Mart Niklus on esindanud Eestit paljudel rahvusvahelistel üritustel, näiteks rahvusvahelistel [[Sahharovi kongressid]]el [[Amsterdam]]is (1990, [[1992]]), [[Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsioon]]i (''Inter-Asso'') 7. kongressil [[Berliin]]is ([[1999]]) ja 13. kongressil [[Zinnowitz]]is ([[2005]]), antikommunistlikul kongressil ja tribunalil [[Vilnius]]es ([[2000]]), [[Julgust juurde Eetikale]] (''Mut zur Ethik'') 9. kongressil [[Feldkirch]]is ([[2001]]) ning rahvusvahelistel ühiskondlik-poliitilistel konverentsidel [[Kiiev]]is ([[2003]], [[2004]]), [[Budapest]]is (2000, [[2006]]). [[9. jaanuar|9.]]–[[10. jaanuar]]il [[2007]] osales Niklus Leedu [[Seim (Leedu)|Seimi]] hoones toimunud Leedu Helsingi Grupi 30. aastapäeva tähistaval konverentsil. Nikluse ettekandeid on avaldatud ürituste kogumikes. Erialastel üritustel bioloogina on Niklus viibinud [[Poola]]s, [[Itaalia]]s, [[Inglismaa]]l, [[Prantsusmaa]]l ja [[Türgi]]s. Tänu keelteoskusele ja laialdastele rahvusvahelistele sidemetele on ta ühtekokku viibinud umbes kolmekümnes välisriigis Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
 
== Olmelist ==
=== Publitsistikakogumikud ===
* "Mind ei tapetud õigel ajal. Artikleid, kõnesid, avalikke kirju ja intervjuusid aastaist 1992–2003". Saatesõna: [[Küllo Arjakas]]. Kirjastus [[Iseseisvus (kirjastus)|Iseseisvus]], Tartu 2004, 128 lk; ISBN 9949105013
* "Ma ei vaiki ikka veel. Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust". Kirjastus [[Hereditas]], Tartu [[2010]], 256 lk; ISBN 9789949210343
 
== Autasud ja aunimetused ==
Nikluse elutööd on kõrgelt hinnanud rahvuskaaslased välismaal. Talle on antud mitme välisriigi ordeneid, riiklikke ja ühiskondlikke autasusid.
 
24. veebruaril 1981 anti Mart-Olav Niklusele eestlusele ja Eesti vabadusvõitlusele osutatud eriliste teenete eest [[Kanada Eestlaste Kuldteenetemärk]]. 15. oktoobril [[1988]] sai ta [[Balti—Ameerika Vabadusliiga]]lt (''Baltic American Freedom League'', USA) [[Balti Vabadusauhind|Balti Vabadusauhinna]]. [[Eesti Vabadusvõitlejate Ühing Michiganis]] andis Niklusele [[6. juuli]]l 1990 [[Kuldrinnamärk|Kuldrinnamärgi]]. [[Ülemaailmne Eesti Vabadusvõitlejate Keskus]] vääristas [[15. mai]]l [[1993]] Niklust Keskuse Teeneteristi III järguga erilise panuse eest võitluses Eesti iseseisvuse taastamisel. [[Horvaatia Poliitvangide Liit]] andis [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1999 Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni traditsioonilisel konverentsil [[Dubrovnik]]usis Niklusele teenetemärgi. Leedu Vabariigi president [[Valdas Adamkus]] autasustas [[16. veebruar]]il 1999 Vilniuses eestlast [[Suurvürst Gediminase III järgu orden]]iga. [[Ukraina Poliitvangide ja Represseeritute Ühing]] austas [[9. november|9. novembril]] 2001 Niklust selle ühingu juubelimedaliga. [[6. veebruar]]il 2006 sai ta [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärgi]]. [[23. oktoober|23. oktoobril]] 2006 sai Niklus teenetemärgi [[Ungari]] Vabariigilt.
 
1992. aastal oli Mart Niklus New Yorgis kuuendatel [[Ülemaailmsed Eesti Päevad|Ülemaailmsetel Eesti Päevadel]] (ESTO-92) üks kolmest aupatroonist.
115 790

muudatust