Montmartre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 40 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q186115 (translate me)
Resümee puudub
6. rida:
Kohalikud elanikud olid vaesed, naised töötasid peamiselt näiteks pesunaiste, õmblejannade või pärlite niidi otsa ajajatena. Tänaval ei olnud mingi haruldus kohata kitsi, kanu ja lehmi, kes põõsaid närisid ning ülejäänud pariislased pidasid kohta nii ekstsentriliseks, et jõukad kodanlased käisid õhtuti salkadena (ja isegi perekondadega) vaatamas – lihtsalt selleks, et saaks pead raputada ja põlastada.
 
Kurikuulsust teenis Montmartre [[Pariisi kommuuniga]] – too kindlustas end just nimelt sellel künkal. Ülestõusnuid oli umbes 20 000, kusjuures neile vastu astusid vastud 130 000 Versailles' valitsuse pooldajat. Järgnenud nädalat kutsutakse tihti veriseks nädalaks, sest ülestõusnutest tapeti karistusaktsioonides tuhandeid, 4586 inimest küüditati ja 4606 said vanglakaristuse.
 
XIX sajandil rajati linnaossa ka [[Montmartre'i kalmistu]], mis on tänapäeval suuruselt kolmas Pariisi kalmistu.
 
Kohvikuid ja [[kabareesid]] hakkas Montmartre'ile koonduma eeskätt peale 1881. aastat. Sellel aastal avas oma kabaree "Le Chat Noir" Rodolphe Salis ning kuna see muutus nii populaarseks, avati seejärel arvukalt sarnaseid asutusi. Suurt vahet tuleks teha kabaree ja tavalise kohviku vahel. Kabaree lisanimi oli "artistique" – ehk siis eesti keeli panduna "kunstnike kabaree" – kus oli eeskava, konferansjee ja toimus ühesõnaga kultuurne jooming. Kohvik oli korralikum asutus – seeõttu kolisidki näiteks kunstnikud kohvikutest kabareedesse üle (varemalt käisid kunstnikud – eriti impressionistid – koos kohvikutes): nad leidsid, et kohvikuaura on liiga intelligentne ja haritud, aga kabarees saab ka mõnu tunda ja vabam olla.