Erinevus lehekülje "Ritsiklased" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
Peale ritsiklaste kuulub ritsikaliste alamseltsi ka [[kilklased|kilklaste]] (''Gryllidae'') sugukond, kellest ritsiklased erinevad käppade ehituse poolest. Ritsiklaste käpad koosnevad neljast ja kilgilistel kolmest lülist. Erineb ka [[siriaparaat]]: kilklastel paikneb poogen, millega mööda peegli soont tõmmatakse, paremal, mitte vasakul kattetiival. Muneti on ritsiklastel mõõkjalt kaardunud, kilklastel aga sirge.
 
Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näiteks ''Saga pedo'' - [[stepiritsikas]]). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganidkuulmiselundid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks eespool mainitud stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
 
Ritsiklaste sugukonna mitmed liigid torkavad silma väga valju siristamisega. Enamasti "laulavad" loomad päeval, kuid laul võib jätkuda ka pimeduses. Selline on näiteks Eestis peamiselt läänesaartel levinud [[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''). Laulavad ainult isased loomad.
Ritsiklaste suurus on küllalt varieeruv, Eestis elutsevate liikide valmikutel näiteks kuni 45 millimeetrit (lauluritsikad, heinaritsikas), troopikas aga esineb ka hiiglasuuri ritsikaid siruulatusega kuni 20 sentimeetrit (näiteks ''Pseudophyllus colossus'').
 
Troopiliste ritsikate hulgas on väga laialt levinud [[mimikri]] - loomade tiibade muster meenutab puulehti, sageli on kohastumine läinud isegi nii kaugele, et tiibade servad näivad "näritud" ja rikutud, selgesti on nähtavad leherood jne. Leidub ka puukoort imiteerivaid vorme.
 
== Paljunemine ==
Isaste ritiklaste laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Paaritumine kestab umbkaudu 45 minutit ja on omapärane. Nimelt kinnitab isane emase muneti külge kahest osast - reservuaarist–reservuaarist ja spermatofüülaksist koosneva spermatofoori. Pärast paaritumist asub emane spermatofoori sööma, surudes seemnerakud niiviisi reservuaarist munetisse. Selline paaritumisviis on omane kõigile ritsikaliste ülemsugukonna esindajatele.
Emane lauluritsikas (ja ka teised rööv- või segatoiduliste liikide emased) muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Eestis esinevad sellistest liikidest veel näiteks [[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), [[heinaritsikas]] (''Decticus verrucivorus'').
 
Teisiti käituvad aga paljude taimtoiduliste liikide emased, näiteks ka Eestis niisketel aladel levinud [[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''). Siin pressib emane oma muneti mitte pinnasesse, vaid sobiva taime varde, mõned liigid munevad aga taime pinnale.
 
Eestis esinevad ritsikad munevad suve teisel poolel, vastsed kooruvad kevadel. Vastsed kestuvad 4 - 64–6 korda ja on nii oma välimuselt kui ka eluviisilt valmikutelevalmikutega väga sarnased.
 
Sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate - [[sirtslased|sirtsude]], [[tirtslased|tirtsude]] ja ritsikate elu kestab ühe suve, selle jooksul arenevad loomad täiskasvanuks, paarituvad ja munevad. Munadest hakkavad uued putukad kooruma kevadel, vanad putukad aga hukkuvad külmade tulekuga.
 
== Eesti ritsiklased ==
 
Levinuim liik kogu Mandri-Eestis, aga kes puudub aga saartel on [[harilik lauluritsikas]]. Ta eelistab elada põõsastel ja puudel. Saaremaal ja Hiiumaal võib kuulata lauluritsikast veidi suurema [[Roheline lauluritsikas|rohelise lauluritsika]] laulu. Seda liiki mandril pole. Mõlemad rohelist värvi ritsikad on peamiselt röövtoidulised, sageli süüakse ära ka nõrgem liigikaaslane. Häda korral võivad toituda ainult taimedest.
Niitudel võib rohus kohata kahe eelmise liigiga suuruselt pea sarnast [[heinaritsikas|heinaritsikat]] ehk rahvakeeles käsnasalvajat. Erinevalt oma puudel ja põõsastel elavatest suguvendadest on tema veidi pruunikirjum. Oma nime on see ritsikas saanud sellest, et ta enesekaitseks hammustab ja haavale läbi suuava pruunikat maosisu eritab. Rahvapärimuse järgi on sel vedelikul raviv toime, millega saab eemaldada soolatüükaid. Ülejäänud ritsikad on tunduvalt väiksemad.
 
Eestis elavad järgmised ritsiklased:
*[[Männiritsikasmänniritsikas]] (''Barbitistes constrictus'')
*[[Tammeritsikastammeritsikas]] (''Meconema thalassinum'')
*[[Sooritsikassooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis'')
*[[Rohelineroheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima'')
*[[Harilikharilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans'')
*[[Harilikharilik niiduritsikas]] (''Metrioptera brachyptera'')
*[[Äärisääris-niiduritsikas]] (''Metrioptera roeselii'')
*[[Heinaritsikasheinaritsikas]] (''Decticus verrucivorus'')
*[[Võsaritsikasvõsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera'')
*[[Kasvuhooneritsikaskasvuhooneritsikas]] (''Tachycines asynamorus'')
 
== Galerii ==
123 172

muudatust