Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
140. rida:
Genova aeglane langus jätkus 18. sajandil. Aastal 1742 kaotati viimane Genova valdus [[Vahemeri|Vahemeres]], [[Tabarka]] saarkindlus, [[Tunise bei]]le.
 
Genova ei soovinud astuda aastal 1745 [[Austria pärilussõda|Austria pärilussõtta]]. Genova toetas Bourbonide[[Bourbonid]]e Prantsusmaad ja Hispaaniat, et vältida oma surmavaenlase [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigi]] poolt [[Finale Ligure]] margi annekteerimist, mis oleks vabariigi pooleks lõiganud. See otsus tõi kaasa rea õnnetusi — alistumise austerlastele 6. septembril 1746 ja linna okupeerimise. Detsembris 1746 oli suur rahvaülestõus, millele andis tõuke poiss nimega Giovan Battista Perasso, kes sai hüüdnimeks [[Giovan Battista Perasso|Balilla]], kes viskas kivi Austria ametniku pihta ja muutus järgnevatele põlvkondadele rahvuskangelaseks. Austerlased aeti minema, kuid nad tulid edutuks [[Genova piiramine (1747)|Genova piiramiseks]] aastal 1747 tagasi. Vähemalt säilitas Genova [[Aacheni rahu (1748)|Aacheni rahuga]] Finale. Suutmata säilitada oma võimu [[Korsika]]l, kus aastal 1755 kuulutati välja mässuline [[Korsika vabariik]], oli Genova sunnitud aastal 1768 mässu tõttu nõude Korsikale Prantsusmaale müüma ja nii loovutati Korsika 1768. aasta [[Versailles' leping (1768)|Versailles' lepinguga]].
 
1780. aastatel leidis aset majanduslik elavnemine.