Allegooria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Melencolia I (Durero).jpg|pisi|Üks Euroopa kunsti tuntumatest allegooriatest on Albrecht Düreri "Melencolia I" (1514), mis kujutab melanhooliat ehk raskemeelsust.]]
[[File:Kustodiev The Bolshevik.jpg|pisi|Boriss Kustodijevi maal "Bolševik" (1920) on allegooria 1917. aastal Venemaal võimule tulnud [[bolševik]]est kui üle rahvamasside kõrguvast avangardist.]]
'''Allegooria''' ([[kreeka keel]]es ''allegorein'' 'rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses') on [[Abstraktsioon|abstraktse]] mõiste kujutamine kellegi või millegi konkreetsena, näiteks isikustamise ehk [[personifikatsioon]]i kaudu, samuti sellisel võttel põhinev kirjandus- või kunstiteos.
Allegooriat võidakse rakendada puhtkunstilistel, kuid ka poliitilistel, õpetuslikel (moraliseerivatel) jms eesmärkidel. Keskajal olid allegooriad tähtsal kohal kristlikus kunstis, kuna võimaldasid demonstreerida võrdkujusid ja jutustada lugusid ka ühiskonnas, kus valdav osa inimestest ei osanud lugeda ega kirjutada.
Kirjandus- ja kunstiteoseid võidakse mõista allegooriana ka juhul, kui autor seda nii ei kavatsenud. Näiteks on [[J. R. R. Tolkien]]i fantaasiatriloogiat "[[Sõrmuste isand]]" peetud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] allegooriaks, samuti on levinud [[Herman Melville]]'i romaani "[[Moby Dick]]" allegoorilised tõlgendused. Vahel on allegoorilisus küsitav või teadmata - nii on allegooriaid ja sümbolismi kasutatad eri ajastutel
==Kirjanduses==
12. rida ⟶ 13. rida:
==Kunstis==
Kunstis väljenduvad allegooriad tihti abstraktsete mõistete kujutamises inimeste või loomadena; pildiline kujutus võimaldab näidata mõistete vahelisi seoseid, neid kõrvutada või vastandada. Allegooriatel on tugev traditsioon maalikunstis ja sellele lähedastes kunstiliikides, kuid neid on kasutatud ka näiteks filmides. Tihti kasutatakse allegooriaid [[karikatuur]]is.
===Vaata ka===
19. rida ⟶ 20. rida:
[[Kategooria:Kirjandusteooria]]
[[Kategooria:Kunstiteadus]]
| |||