|
[[Pilt:Mart Ustav 1.jpg|pisi|Mart Borisovitš Ustav Tartu Ülikooli 375. aastapäeva aktusel ülikooli aulas 5. oktoobril 2007.]]
'''Mart Borisovitš Ustav''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1949]] [[Tšerlak]]i külas [[Omski oblast]]is Venemaal) on eesti teadlane, [[biomeditsiin]]itehnoloog.
==Elukäik ja haridus==
Mart Borisovitš Ustavi vanemad küüditati Venemaale. Perekond naasis kodumaale 1956. aastal, seega pääses Mart Borisovitš Ustav õppima juba Eesti kooli. Ta lõpetas [[Tartu 5. Keskkool]]i keemiaklassi ning 1972. aastal [[Tartu Ülikool]]i keemiateaduskonna. 1979. aastal kaitses ta Ukraina Teaduste Akadeemia molekulaarbioloogia ja geneetika instituudi nõukogu juures keemiakandidaadi kraadi. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks valiti Mart Borisovitš Ustav 2001. aastal biomeditsiini alal.
==Töökäik==
[[Pilt:Mart Ustav 2.jpg|pisi|Mart Borisovitš Ustav 2012. aastal.]]
1974. aastal asus Ustav tööle vaneminsenerina [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut|ENSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis]]. Aastatel 1976–1982 töötas ta Tartu Ülikoolis vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteadurina. 1982–1985 stažeeris [[Uppsala Ülikool]]i meditsiinilise geneetika instituudis ning 1985–1989 jätkas Tartu Ülikoolis onkogeneesi labori juhatajana. Aastatel 1989–1992 oli Mart Borisovitš Ustav külalisteaduriks Cold Spring Harbour Laboratory's [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Naasnud kodumaale, oli ta 1992–2002 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi mikrobioloogia ja viroloogia õppetooli juhataja ja korraline professor, 1996–1999 sama instituudi juhataja ja 2002–2007 Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor. Alates 2007. aastast on ta Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor. Samaaegselt juhib ta Icosagen Grupi tööd, mis tegeleb biokeemiliste, immuunanalüüsi, molekulaar- ja rakubioloogiliste toodete ning teenuste arenduse, tootmise ja müügiga.
2012. aastal kandideeris ta [[Tartu Ülikooli rektor]]iks.
Mart Borisovitš Ustavi teadustöö peasuundadeks on olnud [[papilloomiviirus]]e uurimine, sh selle sümbioos peremeesrakuga ja [[molekulaarbioloogia]]ga, geenivektorite episomaalse püsimise molekulaarne alus uue põlvkonna ohutute DNA vaktsiinide loomisel ning viiruste ja viirusvektorite konstrueerimine.
Mart Borisovitš Ustav on juhendanud paljusid bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid ning avaldanud sadakond teaduspublikatsiooni.
== Tunnustused ==
Kahel korral on Mart Borisovitš Ustav pälvinud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] – 1980 valgu biosünteesi mehhanismide uurimise ja 1996 papilloomiviiruste replikatsiooni ja onkogeenide toimemehhanismide uurimise eest. 2001. aastal autasustati teda [[Valgetähe III klassi teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärgiga]]. 2005. aastal sai ta Tartu Ülikooli sihtasutuse [[raefondi preemia]]. 2008. aastal pälvis Mart Borisovitš Ustav saavutusterohke teadus- ja arendustöö eest ning noori teadlasi innustava ja toetava annetuse eest [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Eesti Teaduste Akadeemia]] allfondi Eesti Teaduste Akadeemia kuldmärgi. [[2013]] anti talle [[Tartu linna aukodanik]]u tiitel.
==Isiklikku==
Lõõgastava hobina vastukaaluks teadustööle on Mart Borisovitš Ustav nimetanud huvi [[aiandus]]e vastu.
Ta on abielus ning tal on kolm tütart ja poeg.
| 