Erinevus lehekülje "Beetlipähkel" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
'''Beetlipähkel''' on [[beetli-areekapalm]]i (''Areca catechu'') [[vili]]. Bioloogilises mõttes pole see [[pähkel]], vaid [[luuvili]].
 
Värskelt on beetlipähklid [[roheline|rohelised]] ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul [[kollane|kollaseks]], ja siis [[oranž]]iks. ja pärastPärast kuivamist peaaeguon kivikõvaks.see Pärastpeaaegu sedakivikõva, siis saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga.
 
Beetlipähklit kasutatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s [[Pakistan]]ist ja [[Maldiivid]]est [[Taivan]]i ja [[Indoneesia]]ni, samuti sealt ida poolepool [[Paapua Uus-Guinea]]s ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]]. KastusuotstarveKasutusotstarve võib riikide lõikes erineda.
 
Kohati tarvitatakse pähklipulbrit [[hammas]]te puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti [[parasiit]]idest.
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest. See on [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo. "[[Meelte ja tunnete taimed]]". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2007]]</ref>
 
Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat [[Kagu-Aasia]]st. [[Tai]]st [[Sprit Cave]]'ist on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning, algselt kasutasid pähkleid [[šamaan]]id.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
Beetlipähklid olid eriti tähtsad [[India]] kõrgemates kastides. Indias kasutati beetlipähkleid koos [[maitseaine]]tega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud [[uhmer|uhmrid]], nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.<ref name="Piippo, Salo"/>
Beetlipähkel mõjutab [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilist närvisüsteem]]i, kus ta stimuleerib [[muskariinatsetüülkoliin]]i retseptoreid ja mõjutab kaudselt [[dopamiin]]i. Samuti pärsib ta [[atsetüülkoliin]]i estraasi, alandab [[norepinefriinitase]]t, ergutab süljeeritust, [[kopsunäärmed|kopsu]]- ja [[soolenäärmed|soolenäärmeid]] ning aeglustab südamerütmi. [[Arekadeiin]] stimuleerib meelt nagu [[nikotiin]]. Vahel segatakse beetlipähkleid tubakaga.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
[[Pilt:Betelnut-Cutter, Indonesia.JPG|pisi|BeetlipähklipurustajaBeetlipähklipurusti Indoneesiast]]
[[Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut]] tunnistas beetlipähkli [[2003]]. aastal [[kartsinogeen]]seks ehk [[vähktõbi|vähki]] tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem.
 
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, [[suu]] ja [[huul]]ed värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi, [[suhkurtõbe]] ja [[südame rütmihäired|südame rütmihäireid]] või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav.
==Droogina==
 
Beetli-areekapalm on [[ravimtaim]] janing tema seemnete meditsiinilise nimetusena kasutatakse nimetusi areekapähkel ja areekaseeme (''Arecae semen'', ''semina Arecae'').
 
[[Droog]]ina kasutatakse areekapähkleid enamasti värskelt. Kuid tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna droog on mürgine ja droogi pikemajaline tarvitamine võib tekitada [[vähk (haigus)|vähki]].
 
[[Vastumürk|Vastumürgina]] kasutatakse [[atropiin]]i.<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 205, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>
120 612

muudatust