Antiikaja Pompei ([[ladina keel]]es ''Pompeii'', ''Pompeji'') asutasid [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[oskid]]. Aastal [[79]] eKr mattus PompejPompei [[Vesuuv]]i [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7–9 m paksune. Niimoodi konserveerus see linnake peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. [[18. sajand]]il [[1748]] hakati Pompeilt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus, järjepidevalt hakati väljakaevamisi tegema uuesti aastal [[1860]].
== Arhitektuur ==
Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, [[tuff]]hooned 4.–2. sajandil ja tellishooned 80–30 aastat eKr. PompeijPompei vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja [[dooria]] templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad [[basiilika]], mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone ''macellum'''i ja [[kuuriahoone]] varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist eKr). Välja on ka kaevatud [[palestra]] (2. sajand), [[odeion]], teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma [[amfiteater]] (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), [[Stabiae]] termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr). Niinimetatud [[Faunuse maja]]st on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks [[Aleksander Suur]]e lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.
Linnused püstitati raskesti ligipääsevatesse kohtadesse, sest lubjakivi ei pidanud tugevale rünnakule vastu.
