L'Aquila: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sarnanema millele > millega
PResümee puudub
23. rida:
L'Aquila, Paavstiriigi piiri lähedal asuv uus linn, mis pälvis 1254. aastal kuningas [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV-lt]] ametliku tunnustuse, muutis märkimisväärselt eelnevat sõjalist ja poliitilist olukorda.
 
Kuna linna lähedal asuvates orgudes oli võimalik kasvatada [[safran|safranit]]it ning mägikarjamaad pakkusid toitu suurtele lambakarjadele, oli linn juba oma algusaegadest alates oluline kaubanduslik keskus, mis arenes juba paarikümne aasta jooksul [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] oluliseks keskuseks tänu nn [[Abruzzo]] teele (Via degli Abruzzi), mis ühendas [[Firenze]]t [[Napoli]]ga ning läbis lisaks L'Aquilale ka [[Perugia]], [[Rieti]], [[Sulmona]], Isernia, Venafro, Teano ja Capua linna.
 
Takistamaks Inglismaa kuninga [[Henry III]] poja Edmundi Sitsiilia kuningriigi troonile asumisega seotud läbirääkimisi, tegi Sitsiila kuningas Manfred [[1259]]. aasta juulis linna maatasa. Linna taastjaks sai Anjou hertsog Charles, hilisem Napoli kuningas [[Carlo I]].
31. rida:
===Õitsenguperiood 14. ja 15. sajandil===
 
1311. aastal andis Anjou kuningas Robert linnale õigused, mis kaitsesid lambakasvatamisega seotud tegevusi ja vabastasid need tollimaksudest. Nimetatud õigused avaldasid kaubanduse arengule suurt mõju – just sel perioodil ostsid linna maju [[Toskaana]] kaupmehed. See omakorda lõi eeldused uuendusteks linna poliitilises elus: [[1355]]. aastal kutsuti linna valitsemises osalema [[parkal]]ite, seppade ja kaupmeeste [[gild|gildide]]ide liikmeid ja õpetatud mehi. Alates 1344. aastast alates oli linnal kuninga loal avatud oma mündikoda.
 
[[14. sajand]]i keskpaik oli linna jaoks raske aeg. Sarnaselt kogu [[Euroopa|Euroopaga]]ga valladusid ka L'Aquilas sel perioodil mitmed katkuepideemiad ([[1348]], [[1363]], lisaks sellele tabasid linna ka maavärinad ([[1349]]).
 
Linna olulisust sajandivahetuse perioodil tõestab nii see, et selleks ajaks oli linna kolinud palju [[Juudid|juudi]] perekondi kui ka see, et linn oli [[Frantsiskaanid]]e ordu [[kapiitel|peakapiitlite]] toimumispaigaks [[1376]]., [[1408]]., [[1411]]., [[1450]]., [[1452]]. ja [[1495]]. aastal. Samuti külastas linna franskiskaani munk [[Siena Bernardino]], kes oma teisel külaskäigul 1444. aastal L'Aquilas suri.
40. rida:
Fransiskaanidel oli linna arengule suur mõju. [[Capestrano Fra Giovanni]] ja [[Marca Fra Giacomo]] eestvedamisel püstitati linna kirdeossa mitmeid uusi ehitisi, millest oluliseimad olid San Salvatore haigla ([[1446]]) ning San Bernardino kiriku ja kloosteri ehitamine. Kuivõrd 1461. aastal oli aset leidnud järjekordne maavärin, mille käigus varises kokku palju hooneid, kujunes San Bernardino kompleksi valmimine küllaltki keeruliseks ning Siena Bernardino keha viidi kirikusse alles 1472. aastal.
 
[[15. sajand|15. sajandi]]i teine pool oli linna ajaloos majanduslikult kõige edukam periood. Napoli kuningas Ferdinand I andis nõusoleku loomaks L'Aquilasse haridusasutus, mis oleks tasemelt võrdne [[Bologna]]s, [[Siena]]s ja [[Perugia]]s olevate haridusasutustega haridusasutuse loomiseks. Samas meelitas linna geopoliitiline asukoht paljusid võõramaa kaupmehi. Tulijaid oli muuhulgas näiteks [[Saksamaa|Saksamaalt]]lt, [[Savoia|Savoiast]]st ja [[Kataloonia]]st. Samuti tuli L'Aquilasse [[Firenze]] [[Medici]]te, [[Veneetsia]] Pianellide, [[Pisa]] Paponede, [[Napoli]] Spannocchi ja paljude teiste esindajaid.
 
3. novembril 1481 peatus linnas [[Johannes Gutenberg]]i õpilane [[Adam Rotweil]], kes andis linnavõimudele trükitegevuse õiguse.
55. rida:
[[1657]]. aastal tabas linna järjekordne katkuepideemia, mille tagajärjel suri linna 6000 elanikust 2294. [[1703]]. aasta [[maavärin]]a tagajärjel hävines või sai kannatada suurem osa linna hoonetest ja kirikutest. Veel üheksa aastat hiljem oli linnas vaid 2468 elanikku. [[1707]]. aastal, mil Napoli kuningriik läks Hispaania käest [[Austria keisririik|Austria]] võimu alla, seati linna jaluleaitamiseks sisse maksuvabastus. [[1734]]. aastal läks linn Hispaania [[Carlos III]] valitsuse alla.
 
Linn toibus aeglaselt maavärinast põhjustatud kahjustustest, kuid linna arhitektuuriline olemus oli taas märkimisväärselt muutunud. Linna edasist elu iseloomustas vaimulike ja aadlike omavaheline konkurents ja vastasseis, mis muuhulgas väljendus ka selles, et vaimulikud taastasid kahjustunud keskaegseid hooneid samal ajal, kui aadlikud ehitasid linna uusi kauneid ja esinduslikeesinduslikke hooneid.
 
===18. sajandist tänaseni===