Erinevus lehekülje "Pompei" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 19 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
(Uuendasin infot elanike arvu kohta.)
P
 
== Ajalugu ==
Antiikaja Pompei ([[ladina keel]]es ''Pompeii'', ''Pompeji'') asutasid [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[oskid]]. Aastal [[79]] m.a.j.eKr mattus PompejiPompej [[Vesuuv]]i [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7–9 m paksune. Niimoodi konserveerus see linnake konserveerus peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. [[18. sajand]]il [[1748]]. aastal hakati Pompeji'ltPompeilt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus, jajärjepidevalt järjekindlalthakati alustativäljakaevamisi väljakaevamistegategema uuesti aastal [[1860]].
 
== Arhitektuur ==
Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, [[tuff]]hooned 4.-2–2. sajandil ja tellishooned 80–30 aastat eKr. Pompeij vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja [[dooria]] templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad [[basiilika]], mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone ''macellum'''i ja [[kuuriahoone]] varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist eKr). Välja on ka kaevatud [[palestra]] (2. sajand), [[odeion]], teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma [[amfiteater]] (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), [[Stabiae]] termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr). Niinimetatud [[Faunuse maja]]st on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks [[Aleksander Suur]]e lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.
 
Linnused püstitati raskesti ligipääsevatesse kohtadesse, sest lubjakivi ei pidanud tugevale rünnakule vastu.
 
PompejiPompei elumajad on tuntud kui kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri headheade näitednäidetena. [[Eklektitsism]]i vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide ühendamisele nagu [[itaalia aatrium]] ja [[hellenistlik peristüül]] ühendamisele. SedaJust seda tüüpi just esindavadki PompejiPompei kaunimad elumajad, nagunäiteks [[Pansa maja]], [[Fauni maja]], [[Loreius Tiburtinuse maja]] ja kõigepealteeskätt kuulus [[Vettiuste maja]]. Pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk [[tablinum]]i taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.
 
PompejiPompei majad võimaldavad tänapäeva inimestel mõista tolleaegsete elanike igapäevast elu. Majade seinad on täis maalitud kuulsate kreeka maalide koopiaid. Nendel piltidel on püütud esile kutsudasaavutada ka ruumilisuse muljet.
 
== Välislingid ==
112 397

muudatust