Mõisad Tartu linnas: erinevus redaktsioonide vahel

Tartu linn on laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele ning mitmedmitu linnaosadlinnaosa on saanud oma nime just nende mõisate järgi. Kui [[Keskaeg|keskajal]] oli linna müüriga piiratud ala suurus ligikaudu 27 [[hektar]]it, siis [[2011]]. aasta seisuga oli linna pindala juba 3880 hektarit. Lisandunud territooriumist moodustab enamuse varem endistele linnalähedastele mõisatele kuulunud maa, mis muutus linna osaks peamiselt 1920. ja 1930. aastatel.<ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6 Tartu - heade mõtete linn]. Vaadatud 06.10.2014.</ref><ref name="gen" />

Kuna välisriikide kodanike valdusi ei võõrandatud [[1919]]. aastal täielikult, jäi [[Tähtvere mõis]]a [[Mõisasüda|süda]] ja osa mõisa põldudest [[Itaalia]] kodakondsusega [[Marie Christine von Wulf]]i omandusse. Marie Christine von Wulf müüs need maad [[Tähtvere]] linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone on säilinud ja on kasutusel [[Eesti Maaülikool]]i ühe hoonena (sellega on liidetud juurdeehitusjuurdeehitis). Säilinud on ka kõrvalhooneid.<ref>[http://mois.ee/tartu/tahtvere.shtml Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma. Tähtvere mõis]. Vaadatud 06.10.2014.</ref><ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=2&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/5ba2af2fcda76f7bc225719a00277133?OpenDocument Tähtvere mõisa peahoone]. Vaadatud 06.10.2014.</ref>

[[Maarjamõisa mõis]], mis oli linna ümbritsenud mõisatest väikseim, ningkingiti [[1911]]. aastal kingiti see [[Tartu Ülikool]]ile. [[1923]]. aastal linnaga liidetud mõisasüdant ümbritsevad [[20. sajand]]i alguses ehitatud ja mõisa järgi oma nime saanud kliinikumikompleks, [[Biomeedikum]] ja eramud. Praegu on hoone kasutusel korterite ja kliinikumi arhiivina.<ref name="gen" /><ref>[http://mois.ee/tartu/maarja.shtml Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma. Tähtvere mõis]. Vaadatud 06.10.2014.</ref>

[[Tamme mõis]] oli eelmainitud Tähtvere mõisa [[karjamõis]]. Mõisa tagasihoidlik peahoone asub praegu aadressil [[Suur kaar]] 54 ja mõne ümbritseva hoone puhul on veel aimata endisi mõisahooneid. Paremini on säilinud mõisa Tamme kõrts [[Riia maantee (Tartu)|Riia maantee]] ja [[Ravila]] tänavatetänava nurgal ning alles on ka üks mõisa tiikidesttiik. 1923. aastal liideti Tartu linnaga 144 hektarit Tamme mõisa maad uue [[Tammelinn]]a linnaosa tarbeks.<ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/47ade249de1dcc18c2257194003ee951?OpenDocument Tammemõisa peahoone]. Vaadatud 06.10.2014.</ref>

[[Ropka mõis]] oli [[17. sajand]]i alguses mõned aastad Tartu linna kasutada ning, [[1919]]. aastal mõis võõrandati. [[18. sajand]]i teisel poolel ehitatud mõisa ühekordneühekorruseline peahoone, mille ehitustmida on hiljem mitmelmitu korralkorda muudetudümber ehitatud, asub [[Ropka linnaosa]]s praeguse [[Tähe tänav]]a lõpus kahel pool [[Ropka tee]]d ja on kasutusel kontorina. Tänapäeval moodustab restaureeritud peahoone osa juurde ehitatudjuurdeehitatud hoonest, säilinud on ka mitmedmitu kõrvalhoonedkõrvalhoonet ja mõisa park.<ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/40b2195a6b1d2f4bc225686b00494c19/1b61c074e37bd4c8422569680049a3d4?OpenDocument Ropka mõis]. Vaadatud 07.10.2014.</ref>

[[Piiskopi mõis]]a üks osa kuulus algselt Katariina naistsistertslaste kloostrile (need maad läksid [[1625]]. aastal Tähtvere mõisa koosseisu). ning teineTeine osa kuulus [[lauamõis]]ana [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] tollasele kindralsuperintendendile; lauamõisa staatuses oli mõis veel 20. sajandi alguses. Aastast [[1684]] tegutses mõisas [[Forseliuse seminar]]. Praeguse [[Forseliuse park|Forseliuse pargi]] koha peal ja selle ümbruses asunud mõisa kunagistest hoonetest ei ole midagi säilinud.<ref name="gen" />

[[Karlova mõis]] eraldati Tähtverest [[1793]]. aastal. ning mõisaMõisa viimased omanikud enne selle võõrandamist 1919. aastal olid Bulgarinid. [[Emajõe ürgorg|Emajõe ürgoru]] ülemisel serval olev peahoone seisis majandushoonetest eraldi ning selle aadress on tänapäeval [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänav]] 36. Mõisa restaureeritud peahoone on hetkelpraegu eraomanduses, seal on tegutsenud ka kool ja internaat. Mõisa kõrvalhoonete ansamblitansamblist ei ole peaaegu midagi säilinud. [[Karlova]] linnaosa hakati mõisa maadele rajama [[19. sajand]]i lõpus.<ref name="gen" />

[[Anne mõis]] asus tänase linna kaguservas, ning tegemisttegu oli [[Vasula mõis]]a karjamõisaga. Mõisasüda oli 1920.-1930–1930. aastatel Tartu linna käes rendil ja seda kasutati hoolekandeasutuste rajamisel ja ülalpidamisel. 1970.-1980–1980. aastatel sulas mõis uue linnaosa [[Annelinn]]a sisse. [[Annemõisa tänav|Annemõisa]] ja [[Nõlvaku tänav|Nõlvaku tänava]]ate vahelisel alal asunud mõisa peahooned, mille taastamist peeti võimatuks, lammutati [[2006]]. aastal ning kõrvalhoonetest on säilinud vaid võlvkelder. Küll aga on säilinud osa mõisaaegsest pargist koos [[allee]]ga.<ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/ab1c1415ec476b26422568d40052482e/10be2d2d99497cabc2257244006d7a75?OpenDocument Annemõisa ehitised]. Vaadatud 07.10.2014.</ref>

Tartu linn oli [[Jaama mõis]]a omanik aastatel [[1601]]–[[1630]]. Hiljem oli mõis küll [[Rootsi]] riigi ja perekond von Stiernhjelmi omanduses, kuid linn ostis mõisa tagasi [[1733]]. aastal ja hoidis seda rendil. Jaama mõis oli linna majandada veel 1930. aastatelgi: sealse karja piimaga varustati haiglaid, vanadekodusid ja turgu ning mõisa suurt aegaaeda kasutasid koolid. Praegu [[Jaamamõisa]] linnaosas aadressil [[Puiestee tänav]] 126 asuv mõisa peahoone valmis [[1847]]. aastal, ning sedahiljem on hiljemseda täiendatud. Nõukogude ajal asus hoones sõjaväe lasteaed (kuni aastani [[1992]]). Kõrge sokliga peahoone restaureeriti 1990. aastatel ja seal tegutseb [[Tartu Maarja Kool]]. Peahoone esiselPeahooneesisel säilinud mõisapark hävis suuremas osas kaupluse ehitamisel.<ref name="gen" /><ref>[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=3&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/b87960c8f62a1d65c225723e0060063a?OpenDocument Jaamamõisa peahoone]. Vaadatud 07.10.2014.</ref>

[[Raadi mõis]] oli Tartu linnaga seotud juba vähemalt [[16. sajand]]ist alates – mõis kuulus aastani [[1584]] [[Tartu raad|Tartu raele]], mille järgi seesai mõis ka oma nime sai. Hiljem oli mõis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] majandusmõis, seejärel kuni võõrandamiseni 1919. aastal mitmeteveel teistemitme omanikeomaniku valduses. Viimaste omanike von Liphartide suguvõsa peamõisana oli tegemist ühe uhkeima mõisaga [[Lõuna-Eesti]]s. Pikk, osaliselt ühe- ja osaliselt kahekordnekahekorruseline mõisahoone (nn Raadi loss) põles [[1944]]. aasta augustis. PealePärast sõda rajati lähedusse sõjaväe lennuvälisõjaväelennuväli, millemillega kasutusseseoses võeti kasutusse ka mõisasüda; mõisa peahoone varemed lõhuti ühetasaseks ja muudeti laohooneks. PealePärast seda, kui varasem omanik [[Eesti Rahva Muuseum]] [[Raadi-Kruusamäe]] linnaosas asuvad hooned 1980. aastate lõpus tagasi sai, on mitmed sealsed hooned taastatud ja hoidlatenakasutusel kasutuseshoidlana.<ref name="gen" /><ref>[http://www.mois.ee/tartu/raadi.shtml Raadi mõis]. Vaadatud 07.10.2014.</ref>