Pärnu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
34. rida:
Pärnu raad asus pärast keskaegse raekoja lammutamist uude hoonesse [[1839]]. aastal, peale [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist [[1835]]. aastal ja linnavõimu üleandmist, linna [[komandant|komandandilt]] [[linnakodanik]]est kuuluvale raele. Raad määras selle raekojaks, [[foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks.
 
1878. aasta novembris valisid Pärnu kinnisvaraomanikest maksumaksjad eneste seast linna uue võimuorgani Pärnu Linnavolikogu (Duuma), kes valis [[Pärnu linnapea]] koos linnavalitsusega. Pärnu kesklinnas, [[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4/[[Nikolai tänav]] 3 asuvat hoonet kasutatikasutas Pärnu Linnavolikogu poolt, pärast juurdeehitusejuurdeehitise tegemist [[1893]]. aastast.
 
6. juulil 1934 toimus hoones [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] koosolek; see oli üldse teine Vabariigi Valitsuse koosolek, mis toimus väljaspool Tallinna.
 
Pärnu raekoja hoone koosneb kahest osast: Uue tänava äärne hoone on klassistsistlikus stiilis janing [[linnavolikogu]] ruumidega juurdeehitis [[Nikolai tänav]]a küljel on [[1911]]. aastal, Riia [[arhitekt|arhitekti]] [[Wilhelm Bockslaff]]i [[projekt]]i alusel tehtud [[Neogooti stiil|neogootika]] ja neobaroki sugemetega juugendstiilis [[linnavolikogu]] ruumidega juurdeehitusest [[Nikolai tänav]]a küljel. JuurdeehitusesJuurdeehitises asusid volikogu kantselei ja, linnavolinike tuba, ja linnapea kabinet.
<gallery>
Pärnu raekoda.jpg|Uue tänava äärne raekojahoone