Redaktsioon: 10. mai 2015, kell 22:19 redigeeri 213.184.43.2 (arutelu) →‎Hoone ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. august 2015, kell 05:03 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Estoniatheater.jpg\|thumb\|Estonia teatrisaal.]] '''Estonia''' on [[Tallinn]]<nowiki/>as asuv muusikateater. Aastast [[1998]]. kannab tasee nime '''Rahvusooper Estonia'''. ==Tänapäev== Teatri loominguline juht ja peadirigent on [[2012]]. aastast [[Vello Pähn]], peadirektor aastast 2009 on [[Aivar Mäe]] ja balleti kunstiline juht aastast 2009 on [[Toomas Edur]]. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 ~~erineva~~ lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised [[ooper]]id, [[operett\|operetid]] ja [[ballett\|ballet]]id, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas [[muusikal]]e, ning eesti heliloojate algupärandit. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. 17. rida: Estonia teater sai alguse [[1865]]. aastal asutatud [[Estonia (selts)\|Estonia Seltsi]] tegevusest. [[19. sajand]]il esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast [[1906]]. aastal. Estonia teatri hoone valmis [[1913]]. aastal. [[1907]]. aastal etendati esimene [[operett]] – [[Hervé]] "Mamzelle Nitouche", [[1908]]. aastal esimene [[ooper]] – [[Conradin Kreutzer]]i "Öömaja Granadas" ja [[1922]]. aastal esimene [[ballett]] – [[Léo Delibes]]'i "Coppèlia".<ref>{{netiviide\|URL=http://www.postimees.ee/?id=45405\|Pealkiri=Estonia ballett – juba 90 aastat vana\|Autor=Tiit Tuumalu\|Aeg=1. november 2008\|Väljaanne=Postimees\|Kasutatud=13.06.2009}}</ref> Esimese [[eestlased\|eesti]] ooperi – [[Evald Aav]]a "Vikerlased" – esmaettekanne Estonias oli [[1928]]. aastal ning esimene eesti ballett – [[Eduard Tubin]]a "Kratt" jõudis lavale [[1944]]. aastal.<ref>[http://www.opera.ee/estonia-teater/ Rahvusooperi ajaloost]. Rahvusooper Estonia. {{väiksem\|Kasutatud 13.06.2009}}</ref> 1944. aasta [[Märtsipommitamine\|Tallinna pommitamises]] hävis Estonia teatri hoone. [[13. juuli]]l [[1946]] avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis [[EK(b)P]] KK sekretär [[Eduard Päll]]: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" ([[Eesti Päevaleht (Stockholm)\|Eesti Päevaleht]], 21. juuli 1946, nr. 29, lk. 3). Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater.<ref>EE 12. kd, lk 122.</ref> == Hoone == 25. rida: Estonia teatri hoone projekteerisid [[Juugendstiil\|juugendstiilis]] soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]].<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht ; 10; 29.oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1est lk. 210–212]</ref> Üks ehitajaid oli [[Ivar Kreuger]]i ehitusettevõte Kreuger & Toll, Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas. Hoone avati [[24. august]]il [[1913]]~~. aastal~~. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ~~ning~~ja teine ~~kontsertsaaliks~~kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik]]u projektide järgi. 56. rida: [http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=estonia:5_sojajargne Estonia tantsu- ja muusikateatri areng] * [http://uudised.err.ee/index.php?06146592 "Rahvusooperis Estonia näeb tulevikus rohkem uuslavastusi"] ERR Uudised, 3. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/kultuur/453934 "Rahvusooper teenis lõppenud aastal rekordilise piletitulu"] Eesti Päevaleht, 3. jaanuar ~~200~~2009 [[Kategooria:Tallinna teatrid]]

Rahvusooper Estonia: erinevus redaktsioonide vahel