'''Pirita kloostri kirik''' oli [[Kirik (pühakoda)|kirik]] keskaegse [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] juures. Kirik valmis ja õnnistatipühitseti [[1436]]. aastal.
Kiriku sisemõõtmed olid 24×5624 × 56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m². See oli suurem kõigist tollastestsuurim kirikuhoone [[Tallinn]]akeskaegses kirikutestEestis.
[[Kodakirik]] oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline [[ristkülik]], mille jagas kaheks võrdseks osaks -– konvendi- ja rahvakirikuks -– vahevõre,; esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest [[portaal (arhitektuur)|portaalist]]. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaus on senini näha fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit.
Kirikus oli vastavalt Birgitta ordu eeskirjadele 13 [[altar]]it, mis kandsid [[apostel|apostlite]] nimesid, nii et igal preestril oli n-öniiöelda oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu [[kõrvalaltar]]it, s.h.sealhulgas püha [[Birgitta]] altar.
