Klaviatuur (infotehnoloogia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
39. rida:
Kasutusel on mitu asetust<ref>[http://www.pcguide.com/ref/kb/layout/std.htm Standard Keyboard Layouts]</ref>, mis erinevad tähe-, numbri- ja kirjavahemärgisõrmiste paiknemise poolest. Asetuste paljusus tuleneb kasutajate erinevusest: eri keeltes on eri tähed, mis on vaja selle keele kasutaja jaoks sõrmistikule paigutada. Osa asetusi on loodud valdkonnaspetsiifiliste terminite või käskluste hõlpsamaks kasutamiseks, näiteks [[programmeerimine|programmeerimise]] või raamatupidamise jaoks.
 
Enim levinud on [[QWERTY]]-asetus. See leiutati mehaaniliste [[kirjutusmasin]]ate ajastul. Tollal olid kirjutusmasinatel tähed hoobade küljes, mis pidid saama vabalt liikuda, et lehele märke jätta. Kui vajutati klahve, mis kõrvuti olevaid hoobasid liigutasid, kiilusid hoovad tihti kinni. Leiutaja Christopher Sholes arendas välja klahvide QWERTY-asetuse, millel sageli kõrvuti kasutatavad tähed ei asetsenud hoobade kinnikiilumise vähendamiseks kõrvuti. Arvutite tulekuga kinnikiilumise probleem kadus, kuid QWERTY-asetus oli juba nii levinud, et seda hakati kasutama ka elektroonilistel sõrmistikel. Alternatiivsed asetused, nagu [[Dvoraki lihtsustatud sõrmistik]] või [[Colemak]], ei ole eriti levinud.
 
QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt [[Kesk-Euroopa]]s, eelkõige [[Saksamaa]]l. QWERTY- ja QWERTZ-asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. Samuti on mõned märgid, näiteks sulud, asendatud riigikeelele iseloomulike märkidega.