Kalakajakas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Reverted to revision 4145944 by Adeliine. (TW) |
Resümee puudub |
||
29. rida:
== Levila ==
Kalakajakas on levinud [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas.<ref name=bio2/>
▲Kalakajakas on levinud [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas<ref name=bio2/>. Põhjas ulatub tema levila [[tundra]]sse üksnes paiguti, nimelt [[Murmani rannik]]ul, [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerre]] suubuvate suurte [[jõgi|jõgede]] ääres ja [[Anadõr]]is. Lõunas ulatub tema levila [[Inglismaa]]le, [[Saksamaa]]le, [[Volga]] [[alamjooks]]uni ja Põhja-[[Kasahstan]]i, idas üle [[Baikalimaa]] [[Ohhoota meri|Ohhoota mereni]]. Isoleeritud pesapaiku on leitud [[Taga-Kaukaasia]], [[Türgi]] ja [[Iraan]]i [[järv]]edel.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 240–241, tahvel 1.11</ref>
Kalakajakas on [[rändlind|ränd]]- ja [[hulgulind]]. Ta [[talvitumine|talvitub]] [[Lääne-Euroopa]]s, [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] [[rannik]]ul, [[Hiina]]s, [[Jaapan]]is ning [[Ameerika]]s kuni Lõuna-[[California]]ni.<ref name=bio2/><ref name="Loomade elu"/>
== Välimus ==
Kalakajakas on [[hõbekajakas|hõbekajakale]] väga sarnane, kuid sellest peaaegu poole väiksem. Ta on varesesuurune ja kaalub 315–600 g.<ref name=bio2/><ref name=bio>bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/LARCAN2.htm Kalakajakas] Vaadatud 4. septembril 2012</ref>
▲Kalakajakas on [[hõbekajakas|hõbekajakale]] väga sarnane, kuid sellest peaaegu poole väiksem. Ta on varesesuurune ja kaalub 315–600 g<ref name=bio2/><ref name=bio>bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/LARCAN2.htm Kalakajakas] Vaadatud 4. septembril 2012</ref>.<ref name="Loomade elu"/>
Ta on sinakasvalge [[sulestik]]uga. [[Tiib|Tiivad]] on mustvalgete otstega. [[Nokk]] ja [[jalg|jalad]] on [[kollane|kollased]].<ref name=bio/>
== Eluviis ==
Kalakajakas asustab mererannikut ning suuri jõgesid ja järvi. Eestis elab ta peamiselt saartel ja rannikul, kohati massiliselt, siseveekogudel seevastu vähe, kuid viimasel ajal on ta sagedamini hakanud pesitsema [[raba]][[laugas]]tel.<ref name=bio/>
Ta tegutseb sageli [[sadam]]as ja saadab [[laev]]u.<ref name=bio/>
▲Kalakajakas asustab mererannikut ning suuri jõgesid ja järvi. Eestis elab ta peamiselt saartel ja rannikul, kohati massiliselt, siseveekogudel seevastu vähe, kuid viimasel ajal on ta sagedamini hakanud pesitsema [[raba]][[laugas]]tel<ref name=bio/>.<ref name="Loomade elu"/>
▲Ta tegutseb sageli [[sadam]]as ja saadab [[laev]]u<ref name=bio/>. Seal nopib ta laeva tekitatud voogudest uimaseks raputatud kalu<ref name="Eesti Loodus">Margus Ellermaa. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=940 Linnakajakad on meie elustiili peegeldajad] "[[Eesti Loodus]]", juuni 2011. Vaadatud 5. septembril 2012</ref>
Pesitsemise ajal otsib ta toitu [[niit]]udel ja [[põld|põllu]][[kündmine|künnil]].<ref name=bio2/>
Erinevalt teistest kajakatest ei koondu kalakajakad massiliselt asulatesse, ka prügimägedel kohtab neid vähe.<ref name="Eesti Loodus"/>
52. rida ⟶ 49. rida:
Tal on välja kujunenud [[rituaal]]sed poosid ja kindla tähendusega häälitsused: häire, ähvardus, hirm, alistumine, toidu mangumine, näugumine jt.<ref name=bio2/><ref name=bio/>
Ta sööb mitmekesist toitu: [[kalad|kalu]], [[raibe|raipeid]], [[konn]]i, [[uss]]e, [[hiir]]elaadseid [[närilised|närilisi]], nii vees elavaid kui lendavaid [[selgrootu]]id, samuti [[mari|marju]] ja [[idanemine|idanevaid]] [[tera|teri]].<ref name="Loomade elu"/>
Kahjur[[putukad|putukate]] ja -näriliste hävitamisega toob ta kasu.<ref name=bio2/><ref name="Loomade elu"/><ref name=bio/>
58. rida ⟶ 55. rida:
Kalakajaka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10–15 tuhandele paarile, talvist arvukust 1–10 tuhandele isendile.<ref name=hirundo/>
Kalakajakas võib elada kuni 32–33 aastat vanaks.<ref name=bio/>
[[Pilt:Larus Canus Fishing Sequence.jpg|800px|Kalakajakas püüab väikest kala Soomes Helsingis]]
== Enne poegade koorumist ==
[[Pilt:Balzende Sturmmöwen.JPG|pisi|Kalakajakapaar]]
Pesitsuspaikadesse saabub kalakajakas levila lõunaosas ja Murmani rannikul [[märts]]is-[[aprill]]is, aga põhjapoolsete jõgede [[alamjooks]]ule [[mai]]s ja [[juuni]] algul.<ref name="Loomade elu"/>
Ta rändab väikeste salkadena, kus on 3–8, kuid vahel 30–50 lindu.<ref name=bio2/><ref name="Loomade elu"/>
69. rida ⟶ 66. rida:
Paar püsib kogu elu.<ref name=bio2/><ref name=bio/>
Kalakajakas rajab [[pesa]] kõrgemale kohale:<ref name=bio2/><ref name=bio/> [[kalju]]le, [[kivi]]le, väike[[saar]]ele, jõe[[leede|leetele]], isegi mereheidise vallile, harvem mõnele platvormile või [[põõsas|põõsa]] otsa.<ref name="Loomade elu"/>
Tavaliselt pesitseb ta [[koloonia (zooloogia)|koloonias]], kus on kuni sadakond paari,<ref name=bio2/>
Kalakajakas muneb mai alguses enamasti 3 [[muna]],<ref name=bio/><ref name=bio2/>
== Pärast poegade koorumist ==
[[Pilt:Sturmmöwe Gelege 2012.jpg|pisi|Kalakajaka kurn kooruva pojaga]]
[[Pilt:Sturmmöwe Küken schlüpfend.jpg|pisi|Kalakajaka vastkoorunud poeg, teine poeg on koorumas]]
Pojad kooruvad mai lõpul või juuni algul, aga näiteks Murmani rannikul juuni lõpus või [[juuli]] alguses.<ref name="Loomade elu"/>
Pärast koorumist katavad vanemad poegi liigse kuuma ja külma eest.<ref name=bio2/>
Kõigest hoolimata lennuvõimestub üksnes 45% koorunud poegadest.<ref name=bio2/><ref name=bio/>
Juulis, põhjapoolsetel aladel [[august]]is kogunevad lennuvõimestunud noorlinnud koos vanalindudega salkadesse ja alustavad hulgulende.<ref name="Loomade elu"/>
[[Suguküpsus]] saabub 2.–4. eluaastal.<ref name=bio2/>
|