Karen Horney: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
Juba 14- aastaselt tahtis Horney saada arstiks. 1906. aastal saigi see unistus täidetud: Horney asus Freiburgi Ülikooli meditsiini õppima, olles sellega Saksamaal esimene naine, kes arstiteaduskonda vastu võeti. Horney otsus polnud vanematele aga meelt mööda.<ref name="Smith" />
 
Ülikoolis õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat Oskar Horneyt, kellega 1909. aastal kooselu ametlikuks sai. Järgneval aastal sündis nende perre tütar Brigitte, kes oli esimene nende kolmest tütrest. Kareni ema suri aga 1911. aastal. Oma meditsiiniõpingud lõpetas Karen 1915. aastal Berliini Ülikoolis. Järgmised viis aastat pühendas ta psühhoanalüüsi õppimisele. Selle aja jooksul kannatas Horney raske depressiooni all ning oliüritas isegisooritada kordenesetappu, omakuid tema abikaasa pooltsuutis enesetapukatsestHorney päästetudsiiski päästa. <ref name="Hjelle"> Hjelle, L. A., Ziegler, D. J. (1992). Personality Theories: basic assumptions, research, and applications. ''New York: McGraw-Hill''</ref>
1926. aastal tekkisid Horneyl isiklikest raskustest tingituna ka probleemid abielus, mistõttu ta lahutas aastal 1927.<ref name="Smith" />