Erinevus lehekülje "Aleksander VI" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
'''Aleksander VI''', ladinapäraselt '''Alexander VI''' ('''Rodrigo de Llançol-Borja y Borja''', [[katalaani keel]]es '''Roderic Gil de Borja i Borja''', [[itaalia keel]]es '''Rodrigo Borgia''' [rodr'iigo b'ordža]; [[1. jaanuar]] [[1431]] – [[18. august]] [[1503]]) oli 214. [[paavst]]. Ta valitses [[1492]]–[[1503]].
 
Rodrigo de Llançol-Borja y Borja sündis [[HispaaniaKataloonia]]s [[Xàtiva]]s alamaadliku Joffré de Llançoli (või Joffré de Borja i Escrivà) ja Isabel de Borja 6-lapselises peres viienda lapsena. Kui Rodrigo ema vend sai [[8. aprill]]il [[1455]] paavstiks [[Calixtus III]] nime all, hakkas Rodrigo kasutama ema perekonnanime Borja (Borgia).
 
Ta õppis esmalt [[Rooma]]s ja siis [[Bologna ülikool]]is [[õigusteadus]]t, omandades [[doktorikraad]]i. Onu saamisel paavstiks siirdus Rodrigo Borja tema teenistusse, täites tähtsaid ülesandeid. Borja viibis [[18. oktoober|18. oktoobrist]] [[16. november|16. novembrini]] [[1456]] [[Itaalia]]s [[Bologna]]s. Märtsis [[1458]] vahendas ta Calixtus III ja [[Aragón kuningas|Aragóni kuninga]] [[Alfonso V (Aragón)|Alfonso V]] vahel peetud läbirääkimisi.
 
Pärast Calixtus III surma taandus Borja mõneks ajaks [[poliitika]]st, kuid [[1459]] reisis ta koos [[Pius II]]-ga [[Mantova]] kongressile. Ta viibis [[1460]]. aastani [[Siena]]s, kuna paavst oli tauninud tema eluviise ja pöördus tagasi Rooma alles detsembris [[1461]]. [[1464]] siirdus ta Pius II kaaskonna koosseisus [[Ancona]]sse, et osaleda [[ristisõda|ristisõjas]], kuid paavsti surma tõttu jäi sõjaretk ära. [[1469]] saatis Borja [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III-t]] reisil [[Itaalia]]s. [[1473]]. aastal Hispaaniast Itaaliasse tagasipöördumisel sattus Borja merehätta, mille käigus sattus ohtu tema elu. Borja kohtus [[14. jaanuar]]il [[1475]] [[Terracina]]s [[Napoli kuningas|Napoli kuninga]] [[Fernando I (Napoli)|Fernando I-ga]] ja tuli koos temaga Rooma. [[1476]] suvel lahkus Borja [[katk]]u tõttu Roomast [[Viterbo]]sse, siirdus sealt [[Narni]]sse ja siis edasi [[Foligno]]sse. [[1489]] siirdus ta koos paavstiga [[Ostia]]sse. 1492 korraldas ta Roomas [[härjavõitlus]]e, millega ta tähistas [[Granada]] vallutamist.
 
Borja [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[1468]] [[diakon]]iks, [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1471]] [[preester|preestriks]] ja seejärel [[piiskop]]iks. [[21. märts]]il [[1478]] liitus ta Püha Vaimu vennaskonnaga. Juunis [[1462]] korraldas Borja Viterbos [[Kristus]]e Ihu püha tähistamist. Ta lasi ehitada [[Pienza]] piiskopi[[palee]] ja püstitada Calixtus III-le hauasamba. Ta kirjutas 2 [[traktaat]]i [[kanooniline õigus|kanoonilisest õigusest]].
 
Borja teenis [[kuuria]]s 5 paavsti ajal, omandades palju haldusalast[[haldus]]alast kogemust, mõju ja rikkust. [[Kardinal]] Borja osales [[kardinalide kolleegium]]i mõjuka liikmena 5 [[konklaav]]il [[1458]]–[[1492]]. Enne teda oli enne paavstiks saamist osalenud veel enamatel konklaavidel vaid [[Honorius IV]]. Kardinal Borja kroonis 1471 paavstiks [[Sixtus IV]].
 
"''[[Catholic Encyclopedia]]''" ja kirikuajaloolase [[John Norman Davidson Kelly]] järgi peeti teda tollal üheks rikkaimaks kardinaliks.
Anonüümne kasutaja