|
==Majandus==
Pika [[Angola kodusõda|kodusõja]] ajal ([[1974]]-–[[2002]] august) oli Angola majandus madalseisus ning praktiliselt mingit kasvu ei toimunud. Sõjas sai rängalt kannatada ka [[infrastruktuur]]. Pärast kodusõda on majandus aga kiiresti kasvanud. [[Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta]], mis aastal [[2005]] oli 2800 dollarit, on madal, kuid siiski kõrgem kui enamikul Aafrika riikidel.
[[2004]]. aastal sai Angola 2 miljardit dollarit laenu [[Hiina]]st, millega parandati sõja ajal hävinud infrastruktuure.
Angolas on pealepärast kodusõja lõppu tõusnudsuurenenud [[nafta]]tootmine. Kui 2005. aasta lõpus toodeti 1,4 miljonit [[barrel]]it naftat päevas, siis [[2007]]. aasta algul juba 2 miljonit barrelit päevas. Naftatootmist kontrollib firma nimega "Sonangol Group", mis kuulub Angola valitsusele. 2006. aasta detsembris sai Angola [[OPEC]]-i täisliikmeks. 2005. aastal kasvas Angola majandus 18% ningja 2006. aastal 26%. Samas suurusjärgus kasvu oodatakse ka 2007. aastal. Nende näitajatega on Angola üks kiireimini kasvavaid majandusi maailmas.
Riigil on märkimisväärsed [[teemant|teemandi]]- ja [[uraan]]imaagivarud.
==Rahvastik==
2014. aasta rahvaloenduse järgi on Angolas elanikke 24 383 301 (esialgsed tulemused). Eelmine rahvaloendus toimus [[1970]]. aastal. Siis saadi rahvaarvuks 5 646 166. Kodusõja tõttu ei olnud võimalik vahepeal rahvaloendusi korraldada ja seetõttu lahknesid hinnangud Angola rahvaarvule suurel määral. Eri hinnanguil oli see: 12 263 596 (CIA, juuli 2007), 16 329 000 (IMF, 2007), 16 300 000 (PRB, 2007).<ref>[http://wayback.archive.org/web/20080321222528/http://www.prb.org/pdf07/07WPDS_Eng.pdf 2007 World Population Data Sheet]. Population Reference Bureau, vaadatud 21.03.2008.</ref>
Suuremad rahvusrühmad on [[umbundud]] (37%), [[kimbundud]] (25%) ja [[kikongod]] (13%). Väiksemad rühmad on [[ovambod]], [[hererod]], [[lundad]], [[bušmanid]] ja [[pügmeed]].
[[Pilt:Angola Provinces numbered 300px.png|right|200px|Angola provintsid]]
Angola jaguneb kaheksateistkümneks18 provintsiks, mis omakorda jaotatakse 158 vallaks. Provintsid on:
{|
| 