Evolutsiooniõpetus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dr Oldekop (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
[[Charles Darwin]]i väljapakutud teooriad bioloogilisest evolutsioonist olid omal ajal ühed revolutsioonilisematest, vastandudes tugevalt läänemaailma varasematele uskumustele ning olles samaväärsed [[Isaac Newton]]i füüsikaseadustega. Esmalt olid kõnealused teooriad vastuolus varasema [[Platon]]i absoluutse idee kontseptsiooniga, mille võib lahti mõtestada näitega, et [[hobune]] oma olemuselt on ideaalne, kuid erinevatel isenditel on puudusi, mis muudavadki nad erinevaks.
[[Aristoteles]] arendas Platoni kontseptsiooni edasi väites, et looduslikud muutused toimuvad mingil üleval põhjusel. 18. sajandil oli loodusteaduste põhiline funktsioon panna paika süsteem loomisest, mis teeks Jumala töö ja tarkuse hindamise arusaadavamaks. [[Carl von Linné]]
Võib öelda, et kõige olulisema evolutsioonilise hüpoteesi enne Darwinit püstitas Jean-Baptiste de Lamarck oma [[1809]]. aastal ilmunud teoses "Zooloogia Filosoofia" ("Philosophie Zoologique"). Jean-Baptiste de Lamarck arvas, et iga liik on arenenud spontaanselt mingist anorgaanilisest looduse osast. Esimesena oli ta kindel, et liigid on keskkonna mõjul pidevas muutuses ning areng toimub keerukuse suunas, kuna keskkond on pidevas muutumises. Lamarck väitis, et liigid erinevad üksteisest, kuna neile on ellujäämiseks vajalikud erinevad kohastumused, mille tõttu nad vajavadki erinevaid omadusi nii oma anatoomilises kui ka füsioloogilises ehituses. Suurim erinevus Lamarcki ja Darwini ideede vahel seisneski selles, et Lamarck uskus, et muutused toimuvad organismi eluajal ja on päritavad. Näiteks võib tuua [[kaelkirjak]]u kaela pikemaks muutumise: kaelkirjakutel oli algselt lühike kael, kuid nad olid sunnitud igapäevaselt kaela sirutama, et ulatuda lehtede järele järjest kõrgemal puu ladvas, niisiis kaelkirjakute kaela pikkus on erinevate individuaalsete organismide arengu tulemus, mitte aja jooksul toimunud muutus kogu populatsioonis.
18. rida:
==Darwini ideede algus==
Darwini õpetus evolutsioonist sai alguse, kui teadlane teenis H.M.S. [[Beagle (laev)|Beagle]]'i pardal loodusteadlasena (laev, mille Briti merevägi saatis [[Lõuna-Ameerika]]sse, et kaardistada sealseid meresid). Nende aastate jooksul sai Darwinist kogenud loodusteadlane; ta kogus proove, tegi
Peatselt pärast Darwini naasmist ekspeditsioonilt tõi ornitoloog [[John Gould]] välja, et teadlase kogutud näited [[laulurästas]]test [[Galapagose saared|Galapagose saartelt]] olid niivõrd erinevad, et võisid esindada koguni mitut liiki. Lisaks Gouldi väljatoodule jõudis Darwin järeldusele, et ka saartel vaadeldud merikilpkonnad erinesid üksteisest tähelepanuväärselt. Need järeldused panidki aluse ideele, et kõik liigid on arenenud ühest ühisest eellasest. Ta asus koguma tõendeid evolutsiooni toimumisest ja otsima selle põhjuseid.
47. rida:
Antidarwinistlikud ideoloogiad said lõplikult tagasi lükatud 1930ndatel ja 1940ndatel, kui geneetikud, süstemaatikud ja paleontoloogid tõestasid Darwini teooria tõepärasust, kasutades fakte [[geneetika]]st. [[Ronald Fisher]] ja [[John B. S. Haldane]] Inglismaalt ning [[Sewall Wright]] Ameerika Ühendriikidest arendasid välja matemaatilise teooria [[populatsioonigeneetika]]st, mis tõestas, et mutatsioonide ja loodusliku valiku koosmõjul töötab adaptiivne evolutsioon – mutatsioon ei ole alternatiiv looduslikule valikule, vaid on viimase uus materjal.
Esmalt uuris geneetilist muutlikkust ja muutusi looduslikes populatsioonides vene teadlane [[Sergei Tšetverikov]] ning tema tööd jätkas [[Theodosius Dobžanski]]. Teoses "Liikide geneetika ja teke" ("Genetics and the Origin of Species", 1937) tutvustas Dobžanski oma ideid bioloogidele, mõjutades neid baasteadmistega geneetikast ja evolutsioonist. Moodsa sünteesi teooria edendamisele aitasid veel kaasa zooloog [[Ernst Mayr]]i "Liikide
==Evolutsiooniline bioloogia pärast moodsa sünteesi teooriat==
55. rida:
==Evolutsiooniteooria põhiprintsiibid==
Lisaks Darwini hüpoteesidele (organismid on arenenud ühisest eellasest; loodusliku valiku teooria) tõendavad evolutsiooni teooria õigsust ka sajad ja tuhanded paleontoloogia vaatlused, võrdlev [[anatoomia]], [[embrüoloogia]], [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] ning evolutsiooni toimumisele aitavad kaasa ka näiteks rekombinatsioon, [[geenitriiv]], [[geenivool]], isolatsioon
#Fenotüüp erineb genotüübist – erinevused liigisiseselt võivad olla osaliselt põhjustatud individuaalse organismi geneetilisest eripärast ja keskkonna mõjudest organismile.
| |||