Erinevus lehekülje "Elektrokardiogramm" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[Pilt:ECG_Paper_v2_et.svg|left|thumb|Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.]]Kardiogramm salvestatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]ile. Põhimõtteliselt võib EKG-d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus [[elekter|elektrienergiast]]. Elektroonilise vahendi eelis seisneb [[andmed|andmete]] suuremas säilimise [[tõenäosus]]es kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab EKG [[printer]]iga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast [[A4 (formaat)|A4]]-formaadis paberilehti või 5–10 cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on [[Trükikoda|trükikojas]] kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahe on jäetud 1 [[Millimeeter|mm]] ruumi, nii et paberile moodustuvad 1 mm küljemõõduga [[ruut|ruudud]]. Iga 5 mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5 mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt [[roosa]] või [[roheline]], kuid sobivad ka kõik teised [[värv]]id. Paberi ülaserva on kantud vahel [[must]]ade [[ristkülik]]ute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise [[kiirus]]t. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana mille murdekohad on perforeeritud.
 
Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgnevalt. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 [[Volt|millivoldist]] pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest [[parameeter|parameetritest]] lähtuvalt joonistab kardiograaf EKG-kõvera. Vaatmata etteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu [[programmeerimine|programmeeritakse]] iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusessealgusse kalibratsioonikõverakalibreerimiskõvera. KalibratsioonikõverKalibreerimiskõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt, mitme millimeetrisemitmemillimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1 mV pingeks.
 
<gallery>
</gallery>
 
Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4-formaadile trükitud kardiogramm annab [[vaatlus]]el eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45–60 [[sentimeeter|cm]]) paberilinti [[silm]]ade ees edasi-tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu [[meeter|meetrit]]. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5 cm laiune paber ongi peamiselt kasutuses mobiilsetes defibrillaatorites. 10 cm laiune paber on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku, hoides kardiograafi samas piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate [[mõõde|mõõtmete]] tõttu on spetsiaalse A4-formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuses peamiselt [[haigla]]tes. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui seda liiki paberit võib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutada.
 
= Andmed kardiogrammil =
[[Pilt:12 lead generated anterior MI.JPG|thumb|Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.]]
Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina, mis koosneb kõverast ja sellele lisatud [[Andmed|andmetest]]. [[Eesti]]s pole olemas [[õigusakt]]i, mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav [[Informatsioon|info]] peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibratsioonikõverkalibreerimiskõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja [[isikukood]], teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise [[kiirus]]. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja [[süda]]me löögisagedus.
 
Uuringuga saab hinnata:
* südamekambrite ülekoormust ja suurenemist
 
= Kardiogrammi elemendid =
= Kardiogrammil esinevad lained e sakid, intervallid ja segmendid =
=== Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg ===
[[Pilt:Kardiogrammi_sakid_segm_interv.svg|200px|right|Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.]]
Vahemik, mis jääb P-laine alguse ja Q-saki või R-saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR-intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q-laine on nähtav, loetakse intervalli kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestust R-laine alguseni.
 
PQ(PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ(PR)- intervalli iseloomustatakse vaid kestuvsekestuse aluseljärgi. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestust PQ(PR)- ajale, kuna intervalli kestus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ(PR)- intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P-laine ja PQ(PR)- segmendi kestus võivad varieeruda isegi 0,02–0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestuse ülempiir on kokku lepitud võivad selle intervalli moodustajateks olevad P-sakk ja PQ(PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavale erineva kestusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ(PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ(PR)- segmendi algus P-lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ(PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.
 
=== QRS- kompleks ===
[[Pilt:QRS_nomenclature.svg|thumb|200px|right|Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid]] PQ(PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS-kompleksiks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS-kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedasemaid QRS-kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS-kompleks.<br />
QRS-kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgnevatejärgmiste põhimõtete aluseljärgi.
* PQ(PR)-segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q-ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistatakse S-tähega.
* Q-sakile järgnevat esimest üles suunatud sakki nimetatakse R-sakiks.
* R-sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatakse S-tähega.
* Lui S-sakile järgneb veel üks üles suunatud sakk, antakse sellele nimeks R' (loe R-priim).
Q-sakk on esimene laine QRS-kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q-sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi, kus Q-sakk on määratav vaid osades lülitustes. Sagedamini on Q-sakk näha I, aVL, V<sub>5</sub> ja <sub>6</sub> lülituses. Harvem ka II ja III lülituses. Q-saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q-sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q-sakk peaks kestma vähemalt 0,04 s. Patoloogilise Q-saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS-kompleksi R-sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q-sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q-sakk on [[müokardi infarkt]]i hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul pealepäeva infarkti. Kuivõrd aVR -lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q-sakk, siis aVR ei ole Q-saki hindamiseks sobiv lülitus.
 
==== Muutused QRS-kompleksis ====
*intraventrikulaarne blokaad
*[[His'i kimbu blokaad|His'i kimbu parema või vasaku sääre blokaadid]]
*[[WPW-sündroom|WolffWolffi-ParkinsonParkinsoni-White'i sündroomi]] korral
*[[Medikament|medikamentide toime]] ([[novokaiinamiid]], [[hinidiin]])
 
'''Kõrge R-sakk V<sub>1</sub>-,V<sub>2</sub>-,V<sub>3</sub>-lülitustes:'''
*WolffWolffi-ParkinsonParkinsoni-White'i sündroomi A-tüübi korral
*[[Müokardiinfarkt|vasaku vatsakese tagaseina infarkti]] koral
*parema vatsakese hüpertroofia
*anteroseptaalne infarkt
*parema vatsakese hüpertroofia
*WolffWolffi-ParkinsonParkinsoni-White'i sündroom
 
'''Negatiivne T-sakk''':
100 327

muudatust