Redaktsioon: 28. veebruar 2015, kell 19:43 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P sarnanema millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. august 2015, kell 19:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Sõltumatute ketaste liiasmassiiv''' on mitmest [[Kõvaketas\|kõvakettast]] või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade [[Andmekandja\|andmete salvestamiseks]], kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. [[Inglise keel]]es on sõltumatute ketaste liiasmassiiv ''Redundant Array of Independent Disks'' ehk '''RAID'''.<ref name="zolk">I. Zolk lk 49–50</ref> Varem kasutati ka nime ''Redundant Array of Inexpensive Disks'' ehk odavate ketaste liiasmassiiv. Viimase termini võtsid kasutusele [[David A. Patterson]], [[Garth A. Gibson]] ja [[Randy Katz]] California Ülikoolist, ~~Berkeleyst~~Berkeleys [[1987]]. aastal.<ref name="patterson">David A. Patterson, Garth Gibson, and Randy H. Katz: [http://www-2.cs.cmu.edu/~garth/RAIDpaper/Patterson88.pdf A Case for Redundant Arrays of Inexpensive Disks (RAID)]</ref><ref name="vallaste">Vallaste, RAID (Redundant Array of Independent Disks) [http://vallaste.ee/ e-Teatmik]</ref> Nüüdisajal on RAID üldtermin, mis hõlmab kõiki andmete säilitamise võimalusi arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (näiteks RAID 0, RAID 1). Erineva konstruktsiooniga RAID-süsteemidel on kaks peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ning suurendada lugemis- ja kirjutamiskiirust. Kui mitu füüsilist ketast on seadistatud kasutama RAID-tehnoloogiat, siis öeldakse, et nad on RAID-massiivis. Sellises massiivis hajutatakse andmed mitmele kettale, kuid [[operatsioonisüsteem]]i jaoks on kõik andmed ühel kettal. RAID-i kasutatakse mitmel otstarbel. 21. rida: * '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Paarsuskontroll jaotatakse kõikide ketaste vahel (iga paarsusinfo kirjutatakse erinevale kettale). Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse), kuid rikki läinud ketas on vaja välja vahetada ja taastada. Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. * '''RAID 6''' – andmed jaotatakse ~~plokkidena~~plokkideks, kontrollkood kirjutatakse topelt kasutades XOR-tehet ja Reed-Solomoni koodi. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. See tase muudab suured massiivid mõttekamaks, sest pakub suuremat tõrkekindlust. Samuti on purunenud ketta vahetamiseks rohkem aega, sest võib puruneda ka teine ketas, ilma et töö katkeks. Järgmine tabel näitab RAID-i tasemete tähtsamaid parameetreid. Mahuefektiivsus on arv vahemikus 0–1 ja näitab, kui suurt hulka on võimalik maksimumist kasutada. Näiteks, kui on kolm ketast paigutatud RAID 3 massiivi, on nende maht 1-(1/3)=0,66. Kui iga sellise ketta mahtuvus on 250 GB, on nende maksimummaht 750 GB, millest RAID 3-s on kasutatav 0,66 ehk 66 %, 500 GB. 97. rida: Paljud andmeedastuskontrollerid lubavad kasutada hübriidseid RAID tasemeid ehk kasutada kahte või enamat RAID taset korraga. Massiivi elemendid võivad olla kettad, kuid ka RAID tasemed. Rohkem kui kahte RAID taset kasutatakse erilistel juhtudel. Kuna ei ole rohkem kui 9 RAID taset, kirjeldatakse hübriid-RAID-i tasemed liites kaks kasutatavat taset kokku, pannes vahele „+“ märgi. Järjekord on ka oluline: kasutades RAID 1+0 taset, on kettad RAID 1 ~~massivis~~massiivis ja see on omakorda RAID 0 massiivis. Samuti on võimalik ka RAID 0+1. Tähtis on kindlaks määrata, mis on kõige peamine massiiv. Kui kasutatakse peamist RAID massiivi RAID 0, ei kirjutata enamasti „+“ märki kahe numbri vahele (näiteks RAID 10, RAID 50). *RAID 0+1: peegeldatud RAID 0 plokid teisele kettale (minimaalselt neli ketast; paarisarv kettaid) garanteerib veakindluse ja parema andmeedastuskiiruse, kuid on keerulisema ehitusega. 188. rida: ==Probleemid RAIDI-ga== RAID kaitseb kasutaja andmeid küll kõvaketta rikke puhul, kuid need andmed on nähtavad operaatorile, tarkvarale, riistvarale ja hävitavatele viirustele. Mitmed uuringud näitavad, et põhilised vead tekivad operaatorite süül. Näiteks serverioperaator asendab vale ketta vigasesse RAID-i ja tõkestab süsteemi protsessi. Enamik hästi ~~disainitud~~väljatöötatud süsteeme ~~kaasab~~hõlmab eraldi ~~varukoopiate süsteemi~~varundamissüsteemi, mis hoiab andmete koopiaid. == Viited ==

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv: erinevus redaktsioonide vahel