Digitaal-analoogmuundur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P inglise keelne > ingliskeelne
PResümee puudub
18. rida:
 
Digitaal-analoogmuundur muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu (tavaliselt fikseeritud pikkusega [[kahendarv]]) füüsikaliseks suuruseks (vooluks või pingeks). Eelkõige kasutatakse digitaal-analoogmuundurit ajas muutuva digitaalse informatsiooni muundamiseks ajas varieeruvaks pidevaks füüsikaliseks signaaliks.
Tüüpiline digitaal-analoogmuundur teisendab abstraktsed arvud konkreetseks impulsside jadaks, mismida edasi töödeldakse rekonstruktsioonfiltriga, kasutades interpoleerimismeetodit impulsside vahelisteimpulssidevaheliste aukude täitmiseks interpoleerimismeetodit (pulsi-koodkoodi modulatsioon). Teised digitaal-analoogmuunduri meetodid (näiteks meetodid, mis baseeruvad delta-sigma modulatsioonil) tekitavad pulsi-tihedus moduleeritud signaali (mõnikord reklaamitud kui 1-bitine signaal), mida filtreeritakse madalpääsfiltriga sujuva signaali saamiseks.<ref name="Digital_Audio" />
[[Nyquisti-Shannoni sämplimisteoreem]]i järgi saab digitaal-analoogmuundur originaalse digitaalsignaali rekonstrueerida, kui originaalsignaal sisaldab vähemalt kaks korda rohkem informatsiooni ajas, mis tähendab, et digitaalse signaali diskreetimissagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem, kui taasesitatav analoog-väljundisignaali kõrgeim sagedus.<ref name="S-Theory" />
27. rida:
Need numbrid kirjutatakse digitaal-analoogmuundurisse tüüpiliselt sisemise kella sagedusel, mille järgi lülitatakse muunduri väljundi signaali vastavalt digitaalselt saadud väärtusele. Väärtuseid hoitakse [[NOR-lülitusskeem]]ides, kuni kella järgi järgmisel uuendusel see väärtus üle kirjutatakse. Sellise meetodi tulemuseks on ajas muutuv [[trepp-pinge]] väljundis. Kusjuures iga niinimetatud trepiastme pikkus on võrdne kella poolt antava ajavahemikuga. Selline muundamine on samastatav [[nullindat järku hoidmisoperatsioon]]ile (matemaatiline mudel) ning paratamatult omab efekti taasesituse [[sageduskarakteristika]]le.
 
Tüüpiliselt toob [[treppsignaal]]iks muundamine toob endaga kaasa kõrgemad [[harmooniline|harmoonilised]] üle [[Nyquisti sagedus]]e. Need harmoonilised kõrvaldatakse tavaliselt madalpääsfiltriga (filter, mis laseb läbi vaid madalsageduslikke signaale). Digitaalse diskreetimisega kaasneb kvantimisviga, mis tõlgendub väikese [[amplituud]]ilise mürana.
 
==Rakendused==
55. rida:
===Resolutsioon===
 
Näitab, kui palju väljundi [[intensiivsus]]e astmeid suudab digitaal-analoogmuundur väljastada. Tavaliselt näitab resolutsiooni ära muunduri ribalaius bittides. Resolutsioon on kahe aste [[ribalaius]]est, näitelks 24-bitisel muunduril on 2<sup>24</sup>=16777000, 8-bitisel muunduril on 2<sup>8</sup> ehk 256 erinevat väljundinivoo väärtust.
 
Tüüpilistel [[videokaart]]idel arvutis on 8-bitine ribalaius ühe [[RGB]] (punane, roheline, sinine) kanali kohta, mis kokku annab 24-bitise värvikava.
77. rida:
 
On erinevus väikseima ja suurima signaali intensiivsuse vahel, mida digitaal-analoogmuundur on võimeline väljastama. [[Dünaamiline ulatus]] sõltub reeglina muunduri resolutsioonist ja müra nulltasemest. Mida suurem resolutsioon ja väiksem müra nulltase, seda suurem on reeglina dünaamiline ulatus.
PulsiPulss-kood moduleerimismeetodikoodmoduleerimismeetodi rakendamisel saadakse iga biti kohta 6 dB väljundiamplituudi kasvu (peaaegu täpselt kaks korda suurem täpsus või võimsus). Seega kõige tüüpilisem digitaalne heliallikas 16-bitise resolutsiooniga annab teoreetiliselt kuni 96 dB dünaamilise ulatuse. Praktikas aga tavaliselt seda teoreetilist väärtust ei saada. Seda eelkõige põhjusel, et näiteks helikaardis mõõdetakse väljundit pärast mingisugust eelvõimendust, mis lisab nullmürale oma osa. Teine levinud tehnika, mis vähendab dünaamilist ulatust, on diitering (inglise keeles: ''dither''), ehk meelega lisatud müra, eesmärgiga vähendada [[kvantimisviga]].<ref name="IC" />
 
==Allikad==