Redaktsioon: 12. veebruar 2015, kell 19:42 redigeeri 194.150.65.207 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. august 2015, kell 19:09 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: ==Asutamine== Pärast [[Noor-Eesti]] suurt kunstinäitust Tartus [[1910]]. aastal hakati arutama alusepanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte algatajaks oli ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamisel olulist rolli mänginud [[Kristjan Raud]]. Esialgu plaanitigi avada ~~ERMi~~ERM-i kujutava kunsti osakond, kuid ~~põlvkondade vaheliste~~põlvkondadevaheliste arusaamatuste tõttu jäi mõte mitmeks aastaks soiku. Uuesti tõstatas küsimuse [[1913]]. aastal kodumaale naasnud ning [[Eesti Kunstiselts]]i etteotsa asunud [[Ants Laikmaa]]. 4. detsembril [[1915]] tulid Tallinnas kokku kunstnikud ja ühiskonnategelased ning hääletasid üksmeelselt ERM Tallinna osakonna asutamise poolt. Alanud [[I maailmasõda\|I maailmasõja]] tõttu toimus osakonna pidulik asutamine [[15. aprill]]i [[1918]]. Pooleteise aasta pärast otsustati asutada Tartust sõltumatu organisatsioon ning 7. novembril [[1919]] registreeriti [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]]s Tallinna Eesti Muuseumi Ühing, mille hallata oli Tallinna Eesti Muuseum. 1919–1928 kandis nime Eesti Muuseum<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn, 1996. Lk 620</ref>. 19. rida: Aastatel [[1912]]–[[1913]] ostis Tallinna linn kunstnik [[August Weizenberg]]ilt 80 skulptuuri, mis olid mõeldud rajatava kunstimuuseumi kogude nurgakiviks<ref name="Paas, 1980">Heini Paas, ENSV Riikliku Kunstimuuseumi ajaloost, Kogude teatmik, 1980, lk 31–53</ref>. Tallinna Eesti Muuseumi ülesandeks oli põhikirja kohaselt [[kultuurilugu\|kultuurilooliste]], [[etnograafia\|etnograafiliste]], [[arheoloogia\|arheoloogiliste]] ja [[loodusteadus]]like materjalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tegemine<ref>ERA, 1108-5/80, lk. 31</ref>. Oma esimesel tegevusperioodil kandiski muuseum nn segamuuseumi ilmet. [[1921]]. aastaks oli muuseumil 5000-eksemplarine kogu ajakirjanduslikke väljaandeid ja ligi 10 000-esemeline etnograafiakogu. Sama aasta sügisel toimus haridusministeeriumis istung, kus minister [[Friedrich Sauer]] tegi ettepaneku lahutada Tallinna ja Tartu muuseumide ülesanded. Tallinna jääks kunstimuuseum ja Tartusse tuleks teadusmuuseum<ref>ERA 1108-5/81</ref>. Käidi välja idee, et muuseumid peaksid oma kogusid vahetama, ERM annaks Tallinna oma 19. ja 20. sajandi eesti ja baltisaksa kunstnike teosed ning TEM Tartusse oma etnograafilise kogu. Reaalsuses sai vahetus teoks alles [[1936]]. aastal, mil selleks ajaks juba Eesti Kunstimuuseumi nime kandev Tallinna muuseum loovutas ~~ERMile~~ERM-ile üle 4000 etnograafilise eseme, 1941 anti üle rahvariided ja vaibad ning jaotati ~~ERMi~~ERM-i kunstiosakond. Augustis 1941 muutus kunstivarade hoidmine Tallinnas riskantseks, sest puudusid tule- ja pommikindlad varjendid. Ka oli varasid vaja kaitsta Eestist väljaviimise eest. Esimese kahe kuu jooksul paigutati kogud [[Aleksander Nevski katedraal]]i keldrisse, kuid sakslased käskisid need sealt ära viia põhjendusega, et hoone on varisemisohtlik. Oli avalik saladus, et katedraal plaaniti õhku lasta. Aasta pärast tuli Haridusdirektooriumilt ametlik korraldus kunstimuuseum evakueerida. Varjenduskohtadeks valiti [[Vasalemma]], [[Järlepa]], [[Munalaskme]], [[Kuusalu]], [[Pikavere]] jt. kohad. Oli puudus kastidest, tööjõust ja veokitest. Hakati otsima enam-vähem rahuldavaid ruume Tallinnas. Kasutusse läksid [[Kiek in de Kök]]i torn, [[Eesti Pank\|Eesti Panga]] varakamber ning maja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)\|Vabaduse puiesteel]]. Muuseum üüris [[Narva maantee (Tallinn)\|Narva mnt]] 4 maja alumise korruse äriruumid. Märtsipommitamisel süttis maja tabamuse saanud kõrvalhoonest. Hävis üle 3000 eksponaadi (hinnaline mööbel, Lääne-Euroopa [[portselan]], rahvuslik tarbekunst, [[skulptuur]]), raamatukogu, dokumentatsioon ja inventar). Õnneks oli ligi 10 000 eset evakueeritud. 35. rida: ==Asukoht== ~~ERMi~~ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater\|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref>ERA, 1108-5/80, lk 1</ref> ning [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks. [[1927]]–[[1928]] toimus lossis remont, mille käigus kohaldati hoone muuseumi vajadustele vastavaks. [[1929]] võõrandati riigivanem [[August Rei]] käsul Kadrioru loss, et valmistada see ette Rootsi kuninga külaskäiguks. Muuseum kolis Kadrioru lossist endisesse Lindeni restorani [[Narva maantee (Tallinn)\|Narva mnt]] 4, kus muuseumi kasutada oli maja teine korrus ja kolmandal korrusel üks korter. Osa varasid paigutati [[Tallinna toomkirik\|Toomkirikusse]] ja [[Vene tänav]]a aita. [[1930]] loodi [[sihtasutus]] Eesti Kunstimuuseum, et alustada uue muuseumihoone ehitust. Uue hoone asukohaks valiti [[Kanuti Gild]]ilt riigistatud nn Rahvaaed – krunt [[Mere puiestee]] 6 ja [[Aia tänav (Tallinn)\|Aia tänava]] vahelisel alal. Projektivõistlusel sai esikoha [[Edgar Kuusik]]u ja [[Erich Jacoby]] projekt. Kahjuks jäi projekt puhkenud [[teine maailmasõda\|II maailmasõja]] tõttu teostamata. 55. rida: ==Filiaalid== * 1978 avati EKM-i Jõhvi filiaal, mis suleti [[2000]]. aastal * 1980 avati EKM-i filiaalina Tarbekunstimuuseum. Alates [[1. veebruar]]ist [[2004]] jätkas filiaal tegevust iseseisva riigimuuseumina, uue nimega [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]. * 1983 avati [[Adamson-Ericu muuseum]] * 1984 avati [[Kristjan Raua majamuuseum]], mis suleti 2008. aastal

Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel