[[Pilt:Juancito.jpg|thumb|[[Muul (loom)|Muul]] on hobusemära ja eeslitäku järglane]]
'''Hübriid''' (tulenebtuleb [[ladina keel|ld]] sõnast ''hybrida'' 'segavereline'; ka '''ristand''', '''värd''', '''ristsugutis''', '''bastard''') on [[ristumine|ristumise]] või [[ristamine|ristamise]] tagajärjel geneetiliselt ([[genotüüp|genotüübilt]]) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud [[järglane]]. Tavaliselt kuuluvad need vanemorganismid taksonoomiliselt eri [[takson]]itesse, mis ekstreemjuhul võib tipneda ka [[sugukond (bioloogia)|sugukondade]]<nowiki/>vahelise vaheliste ristumistegaristumisega (näiteks [[pärlkanalased|pärlkanalaste]] puhul).
Põhimõtteliselt võib väita, et isegi liigisiseselliigisisestelt genotüüpidelt suhteliselt erinevate organismirühmade ([[autbriiding]]) kõik järglased on hübriidid.
Protsessi, mille tagajärjel tekivad hübriidid, nimetatakse '''[[hübridisatsioon]]iks'''.
11. rida:
Eesti pärismaiste taimede seas esineb perekondadevahelise hübriidina näiteks [[jäneskastik]]u (''Calamagrostis epigeios'') ja [[rand-luidekaer]]a (''Ammophila arenaria'') vaheline hübriid [[balti luidekastik]] (''x Ammocalamagrostis baltica''), mis on vähemalt osaliselt fertiilne.
Lähedaste liikide puhul esineb looduslikke hübriide esineb paljude liikide puhul, ent enamasti väikese sagedusega; seejuures on hübriidid sageli fertiilsed (järglaste andmise võimelised). Mida erinevamad on vanemad, seda harvem on hübridiseerumine ning seda suurema tõenäosusega on hübriidid steriilsed (suguvõimetud).
