Erinevus lehekülje "Suitsetamine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 134 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P
Tubakat saab suitsetada [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodetega]] nagu näiteks [[sigarett]]idega, [[sigarillo]]dega või [[sigar]]itega, [[piip|piibuga]] või [[vesipiip|vesipiibuga]].
 
[[Riigikogu]] poolt välja antud «[[Tubakaseadus]]e» § 7. alusel on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse.<ref name="Tubakaseadus">"Tubakaseadus", Riigikogu seadus, vastu võetud 04.05.2005</ref>
 
Kanepit suitsetatakse tavaliselt [[kanepipiip|kanepipiibuga]] või [[joint|joind]]i näol.
==Tubakasuitsu koostis ja toime==
 
Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuv või soodustav.
Peale sõltuvusttekitavasõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[Vingugaas|vingugaasi]], [[Arseen|arseeni]], [[Ammoniaak|ammoniaaki]], [[Benseen|benseeni]], [[Formaldehüüd|formaldehüüdi]], [[Vinüülkloriid|vinüülkloriidi]], [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[Poloonium|polooniumi]], [[Nikkel|niklit]], [[Kroom|kroomi]], [[Elavhõbe|elavhõbedat]], [[atsetoon|atsetooni]], [[Pestitsiid|pestitsiide]], aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[Glütserool|glütserooli]], [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[Fenool|fenooli]], glükooli, [[Sinihape|sinihapet]], [[Kaadmium|kaadmiumi]] ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.<ref>Tervise Arengu Instituut, “Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis” https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).</ref>
 
=====Nikotiin=====
{{Vaata|Nikotiin}}
 
Looduses leidub [[Nikotiin|nikotiini]] teadaolevalt rohkesti üksnes [[Tubakas|tubakataimes]]. Nikotiini ülesanded taimes pole käesoleval ajal päris selged, arvatakse et ta toimib signaalmolekulina, teatava antagonistina, loomade poolt ära söömiseärasöömise kaitseks .
 
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga [[kops]]ude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
 
=====Vingugaas=====
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusessehapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Vingugaas“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).</ref>
 
=====Vähki tekitavad ained=====
 
=====Radioaktiivsed ained=====
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[Alfakiirgus|alfakiirguseks]], [[Beetakiirgus|beetakiirguseks]] ja [[Gammakiirgus|gammakiirguseks]]. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksuseidpaksusi betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja „augustab“ meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Radioaktiivsed ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).</ref>
 
=====Pärilikke muutusi põhjustavad ained=====
=====Loote väärarenguid põhjustavad ained=====
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Neil esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab lapse organism loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Suitsetajate lastel on ka suur oht haigestuda ülemiste hingamisteede põletikku, keskkõrvapõletikku, astmasse ja mandlipõletikku.<ref>L. Stevic-Rust, Anita Maximin, “Suitsetamisest loobumise käsiraamat”, ERSEN, 2004.</ref> Halvemal juhul võivad tekkida tõsisemad väärarengud juba lootel. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Loote hilisemas arengujärgus tekivad peamiselt kasvu- ja talitlushäired. Samas arenevad näiteks silmad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja nägemine on seega pidevalt väga ohustatud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.<ref>Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Loote väärarenguid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).</ref>
 
 
[[Pilt:Female Smoking by Country.png|thumb|270px|Suitsetamine riigiti (naised)]]
 
[[2000]]. aastal olid 1,22 [[miljard]]it inimest suitsetajad. [[2010]]. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks [[2025]] suitsetab 1,5 kuni 15–1,9 [[miljard]]it [[inimene|inimest]]. Tubaka suitsetamine on viis korda rohkem levinud [[mehed|meeste]] kui [[naised|naiste]] seas.{{lisa viide}}
 
[[Eesti Haigekassa]] poolt 2005. aastal läbi viidud uuringu andmetel suitsetatakse (nii aktiivselt kui ka passiivselt) rohkem kui pooltes [[kodu]]des.<ref>Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
 
===Tõenduspõhine riskiprofiil tervisega seonduvaltseotult===
 
Tubakasuitsetamise toime ja kaasuvad tervisekahjustused erinevad nii indiviidi, suitsetamise liikide (praegune, endine, passiivne (mittesuitsetaja) suitsetaja jt), vanuse kui ka perekondlike tegurite lõikes.
 
Ka lühiajaline kokkupuude tubakasuitsuga (kaasa arvatud nn pühapäevasuitsetajad) kujutab endast ohtu nii suitsetajale kui tema lähedal viibivatele inimestele.
Tubakatoodetes leiduvat [[nikotiin]]i peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab [[närvisüsteem]]i. Paljudel tubakat sisaldavate toodete suitsetajatel võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja [[tubakasõltuvus]].
 
Krooniline tubakasuitsetamine kahjustab [[südame-veresoonkond]]a<ref>[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_cardiovascular.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Cardiovascular Disease], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[hingamiselundkond|hingamis-]]<ref>[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_respiratory.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Respiratory Diseases], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[seedeelundkond|seede-]], [[Kuse-suguelundkond|kuse-sugu-elundkondasuguelundkonda]]<ref>[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/scientific_reproductive.pdf Highlights: Scientific Review of Findings Regarding Reproductive Health], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ja [[meeleelund]]eid janing on olulisim välditav ohutegur paljude [[haigus]]te tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur.
 
Regulaarne (10 suitsu päevas) suitsetamine võib suurendada riski haigestuda taas [[tuberkuloos]]i.<ref>{{netiviide
| URL = http://teadus.err.ee/v/tervis/9a67e5fd-251b-4956-b60d-8e2c96548f2c | Pealkiri = Suitsetamine kahekordistab tuberkuloosi kordumisriski | Autor = Katrin Sak | Väljaanne = teadus.err.ee | Aeg = 27. märts 2014 | Kasutatud = 05.10.2014 | Keel = eesti}}</ref>
 
Suitsetamine avaldab [[Crohni tõbi|Crohni-haigete]] organismile äärmiselt laastavat toimet.<ref>Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8930570 In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte], Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017-20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Suitsetamine võib geneetilise eelsoodumusega inimestel suurendada riski haigestuda [[hulgiskleroos]]i.<ref>Siiri Erala, [http://tervis.postimees.ee/579672/suitsetamine-voib-suurendada-hulgiskleroosi-haigestumise-riski Suitsetamine võib suurendada hulgiskleroosi haigestumise riski], 28. september 2011, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)</ref>
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]<ref>Paul D. Terry ja Thomas E. Rohan, [http://cebp.aacrjournals.org/content/11/10/953.long Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature], Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref>Riiklik Vähiinstituut, [http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Tobacco/cessation Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
| URL = http://www.webmd.com/smoking-cessation/news/20110214/cigarette-smoking-linked-to-lou-gehrigs-disease | Pealkiri = Cigarette Smoking Linked to Lou Gehrig’s Disease | Autor = Jennifer Warner | Väljaanne = WebMD Health News | Aeg = 2011 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}</ref>
 
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi - nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui ka [[omandatud immuunsus|omandatud immuunsust]], tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressivsetimmunosupressiivset toimet]].
 
Krooniline tubakasuitsetamine põhjustab muutuseidmuutusi [[limaskestaimmuunsus]]es, näiteks [[Bronhidega seotud lümfikude|BALT-i]] [[hüperplaasia]].
 
Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid [[immuunvastus]]es ([[astma]], [[allergia]], [[bronhiit]])<ref>Rodney R. Dietert, Janice Dietert, [http://books.google.ee/books?id=B16j1BPJUGYC&pg=PA144&dq=smoking+and+immune+system&hl=et&sa=X&ei=QSLjU9jqNYHaOITSgLAI&ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&q=smoking%20and%20immune%20system&f=false Strategies for Protecting Your Child's Immune System: Tools for Parents and Parents-To-Be], World Scientific, lk 144 –145, 2010, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ja [[immunodefitsiit|immunodefitsiidiga]] seotud haiguslikke seisundeid.
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i järgi suri aastal [[2004]] 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. [[20. sajand]]il võisidvõis kokkunendesse surra nendesse 100 miljonit inimest.<ref>[http://www.who.int/entity/tobacco/mpower/mpower_report_prevalence_data_2008.pdf who.int] vaadatud 24.01.11</ref>
 
===Seadusega kehtestatud terviseohu hoiatusedterviseohuhoiatused===
====Eestis====
 
Suitsetatava tubakatoote pakendile kantavad terviseohu üld - ja lisahoiatused, mida kantakse tubakatoodete pakenditele on ära toodudkirjas "Tubakaseaduses". {{cquote|§ 13. Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused
(1) Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused jagunevad terviseohu üldhoiatusteks ja terviseohu lisahoiatusteks.
(2) Terviseohu üldhoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid:
==Ajalugu==
 
Piipude leiud ühest roomlaste elamust Šveitsis tõendavad, et suitsetamine oli tuntud juba Rooma keisririigi ajal. Enne tubaka saabumist Euroopasse tarvitati aromaatseid taimi. Tuntumad nendest olid maamandel (''Cyperus esculentus''), pune (''Origanum''), paiseleht (''Tussilago'') ja lavendel (''Lavendula''). Plinius Vanem kirjutab oma „Loodusloos“, et suits tõmmati sisse torukese kaudu ja neelati lonksukese rosinaveiniga alla.
 
Kui kõneldakse suitsetamisest, siis mõistetakse selle all reeglina siiski erilise taime, tubaka (Nicotiana) suitsetamist. Andmed selle saabumise kohta Euroopa kultuuri on mõneti vastuolulised. Rootsi teadlane G. Lindblom avaldas 1947. aastal arvamust, et tubakas on viidud Ameerikasse Vanast Maailmast, mitte aga vastupidi. Rootsi etnograaf E. Nordenskiöld on aga arvamusel, et nuusktubaka, sigaretid, sigarid ja piibud olid indiaanlased juba ammu kasutusele võtnud. Veidi üksikasjalikumalt räägib indiaanlaste suitsetamistavadest saksa etnograaf J. Lips oma raamatus „Asjade algusest“. Ta märgib, et suitsetamisel oli indiaanlaste juures algselt vaid tseremoniaalne tähendus. Laiemalt on seal hulgas tuntud rahupiibu (''calumet'') suitsetamine ja suitsetamine religioossete kombetäitmiste ajal.
 
Eurooplaste esimesest kokkupuutest suitsetamisega on ülestähendusi leitud Chr. Kolumbuse laevapäeviku 1492. aasta 6. novembri sissekandes. Kolumbuse nimetatud San Salvadori saarel kinkisid pärismaalased Kolumbusele sõpruse märgiks mõned kuivatatud tubakalehed, kuid admiral ei osanud nendega midagi peale hakata. Kui oli randutud Kuubal, nägid Bartholome de las Casase päeviku andmeil Rodrigo de Jerez ja Luis de Torres esimeste eurooplastena tegelikku tubaka suitsetamisttubakasuitsetamist. Torukesi, mille kaudu tõmmati sisse suitsu, hakati nimetama hispaaniakeelse sõnaga "tabacos".
Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine [[Ameerikate põlisrahvad|Ameerika põlisrahvaste]] rituaal.
 
==Veebikirjandus==
* Riigikogu seadus, [https://www.riigiteataja.ee/akt/903024 Tubakaseadus], vastu võetud 044.05.2005, veebiversioon (vaadatud 077.08.2014)
* Kersti Pärna, Kaja Rahu, [http://www.eestiarst.ee/static/files/059/ea09lisa2lk57-62.pdf Sotsiaal-majanduslikud erinevused suitsetamises], EESTI TERVISEUURING 2006, veebiversioon (vaadatud 077.08.2014)
* Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 077.08.2014)
* Robert Vassallo, Paula R Walters, Jeffrey Lamont, Theodore J Kottom, Eunhee S Yi ja Andrew H Limper, [http://respiratory-research.com/content/11/1/45 Cigarette smoke promotes dendritic cell accumulation in COPD; a Lung Tissue Research Consortium study], Respiratory Research 2010, 11:45 doi:10.1186/1465-9921-11-45, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Aivar Kriiska, [http://www.horisont.ee/node/1536 Suitsetajate horisont. Pilguheit suitsetamise ajaloo algusesse Eestis], Horisont, 6/2010, veebiversioon (vaadatud 077.08.2014)
* [http://toxsci.oxfordjournals.org/content/116/2/364.full Long-Term Consequences of Fetal and Neonatal Nicotine Exposure: A Critical Review], Toxicol. Sci. (2010) 116 (2): 364-374., doi: 10.1093/toxsci/kfq103, veebiversioon (vaadatud 077.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*[[Kreeka]]: The Faculty of the Harvard School of Public Health, [http://www.who.int/fctc/reporting/party_reports/greece_annex1_the_greek_tobacco_epidemic_2011.pdf The Greek Tobacco Epidemic], detsember 2011, veebiversioon (vaadatud 011.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
; Riskiprofiil vähivormidega seonduvaltseotult
* Bartsch H, Nair U, Risch A, Rojas M, Wikman H, Alexandrov K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10667460 Genetic polymorphism of CYP genes, alone or in combination, as a risk modifier of tobacco-related cancers. Lühikokkuvõte], Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. jaanuar 2000;9(1):3-28., veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* Anneli Kullamaa, Jana Jaal, [http://www.eestiarst.ee/static/files/080/ea10lisa2lk12-17.pdf Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes ja edasises haiguskulus], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):12−17, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014.a.)
 
 
128 529

muudatust