Harilik kopsusamblik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
30. rida:
== Keemiline koostis ==
 
Kopsusamblik sisaldab suurel hulgal erinevaid samblikuaineid, millest valdav on norstikthape.<ref>"www.emea.europa.eu". Retrieved 2009-01-08.</ref> Norstikthape kuulub depsidoonide rühma. Depsidoonid on üks paljudest samblikuainete rühmadest. Depsidoonid on samblikele kaitseks taimtoiduliste loomade eest.<ref>Asplund J, Gauslaa Y (February 2008). "Mollusc grazing limits growth and early development of the old forest lichen Lobaria pulmonaria in broadleaved deciduous forests". Oecologia 155 (1): 93–9. doi:10.1007/s00442-007-0891-z. PMID 17985157.</ref> Lisaks hapetele kuuluvad tema koostisessekoostisse ka mitmed [[Kasutaja:Malind/Karotenoidid|karotenoidid]], näiteks alfakaroteen ja beetakaroteen.<ref>"www.emea.europa.eu". Retrieved 2009-01-08</ref> Sambliku koorkiht sisaldab melaniini, mis kaitseb [[fotobiont]]i [[UV-kiirgus]]e eest.<ref>Gauslaa, Yngvar; Solhaug, Knut Asbjørn (2001). "Fungal melanins as a sun screen for symbiotic green algae in the lichen Lobaria pulmonaria". Oecologia 126 (4): 462. doi:10.1007/s004420000541.</ref>[[Melaniin]]i pigmentide süntees samblikes suurendab reaktsiooni intensiivistunud päikesekiirgusele.<ref>McEvoy M, Gauslaa Y, Solhaug KA (2007). "Changes in pools of depsidones and melanins, and their function, during growth and acclimation under contrasting natural light in the lichen Lobaria pulmonaria". New Phytol. 175 (2): 271–82. doi:10.1111/j.1469-8137.2007.02096.x. PMID 17587375.</ref> Seetõttu on varjuga kohanenud, kuiva õhuga piirkondades elavate samblike tallused rohekashallid.Otsese päikesevalgusega paikades elavate samblike tallused on aga tumepruunid. Selline kohastumus aitab kaitsta [[fotosümbiont]] ''D. reticualata''<nowiki>'</nowiki>t, kuna ta ei talu üldiselt suurtes kogustes valgust.<ref>Gauslaa Y, Solhaug KA (1996). "Differences in the susceptibility to light stress between epiphytic lichens of ancient and young boreal forest stands". Functional Ecology (British Ecological Society) 10 (3): 344–354. doi:10.2307/2390282. JSTOR 2390282</ref><ref>Gauslaa Y, Solhaug KA (1999). "High-light damage in air-dry thalli of the old forest lichen Lobaria pulmonaria – interactions of irradian". Journal of Experimental Botany 50 (334): 697–705. doi:10.1093/jexbot/50.334.697.</ref>
Veel sisaldab liik [[steroidid|steroide]], näiteks ergosterooli ja episterooli.<ref>Safe, S; Safe, Lorna M.; Maass, Wolfgang S.G. (1975). "Sterols of three lichen species: Lobaria pulmonaria, Lobaria Scrobiculata and Usnea Longissima". Phytochemistry 14 (8): 1821. doi:10.1016/0031-9422(75)85302-7</ref><ref>Catalano, S.; Marsili, A.; Morelli, I.; Pacchiani, M. (1976). "Hydrocarbons sterols and fatty acids of Lobaria Pulmonaria". Phytochemistry 15: 221. doi:10.1016/S0031-9422(00)89091-3.</ref>
 
48. rida:
 
Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade laialehiste metsade samblikukooslustele. Seetõttu kasutatakse teda laialdaselt looduskaitselise väärtusega metsade [[Indikaatorliik|indikaatorliigina]].
Paljudes Euroopa riikides (Ungari, Poola, Saksamaa, SveitsŠveits, Taani jt) on see [[Samblikud|samblikuliik]] õhusaaste või sobivate metsade puudumise tõttu kas hävinenud või on tema arvukus tugevasti langenud.<ref name="ReferenceA"/> Eestis kuulub harilik kopsusamblik kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse ja [[Punane nimestik|punase nimestiku]] tähelepanu vajavate liikide kategooriasse.<ref>http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=166914&rank=70&id_puu=166914&rank_puu=70</ref>
Liigi suurim teadaolev leiukohtade tihedus jääb Kirde- ja Edela-Eestisse. Ülejäänud 12 Eesti maakonnas varieerub leidude arv üldkogumist 0,5–6%. Liigi leidudest 86% on looduskaitsealadelt, rahvusparkidest või vääriselupaikadest. Samas, 81% ajaloolistes leiukohtades (teada perioodil 1897–1992) on harilik kopsusamblik ilmselt hävinud, kuna neist kohtadest puuduvad uuemad leiud. Näiteks on liik hävinud Tallinnas ja Tartus ja nende linnade lähiümbruses ning Kesk- ja Lõuna-Eesti parkides, mis on ümbritsetud põllumajandusmaastikuga. Aastatel 1993–2010 hävis puistu lageraiete tõttu 6% hariliku kopsusambliku leiukohtades ning 19% liigi leiukohtadest on ohustatud, kuna metsaosa, kus samblik kasvab, piirneb vähemalt kahest küljest lageraielankidega. Hävinud leiukohtadest 40% ja enamik ohustatutest on Ida- ja Lääne-Virumaa metsade vääriselupaigad.<ref name="ReferenceA"/>