Sõjavägede Ülemjuhataja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parandasin vigase kuupäeva, välislingis Vabariigi Valitsuse otsus
9. rida:
Sõjavägede Ülemjuhataja [[institutsioon]] kaotati Eesti sõjaväes pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] võidukat lõpetamist keskööl 26. ja 27. märtsi 1920 vahel ja pandi Sõjavägede Ülemjuhataja ülesanded Sõjaministri peale<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00069_t.jpg&tbn=1&pgn=4&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=5cbb0bbe2bb2fb046bc8a25f40398303</ref> (kuni 1. detsembrini 1920), sõjaseadus kaotati seejärel osades maakondades.
 
Teist korda täideti Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon ja kehtestati sõjaseadus 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal, 1. detsembril ning ülemjuhatajaks nimetati taas Johan Laidoner, kes oli ülemjuhataja kuni [[78. jaanuar]]ini [[1925]]<ref>http://www. aastanira.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700256847&img=era0031_002_0000024_00015_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=b02596aa1555d3611dd68d9452dcac7c</ref>.
 
Kolmandat korda määrati [[kindralleitnant]] J. Laidoner määrati Kaitsevägede Ülemjuhatajaks (sõjavägi oli 1929. aastal ümber nimetatud kaitseväeks) ja [[Sisekaitseülem]]aks [[12. märts]]il [[1934]], samaaegselt kehtestati kogu riigis [[kaitseseisukord]]. Senine kaitseväe juhataja ja sõjaminister kindralmajor [[Paul Lill]] vabastati kaitseväe juhataja kohustuste täitmisest. 1. märtsil 1937 nimetati Kaitsevägede Ülemjuhataja ametikoht tagasi Sõjavägede Ülemjuhatajaks. 6. aprillil 1934 määras Riigivanem Kaitsevägede Ülemjuhataja palgaks 750 krooni kuus, 300-ruutmeetrise põrandapinnaga korteri koos kütte ja valgustusega ning 100 krooni sõiduraha<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00273_t.jpg&tbn=1&pgn=14&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=2b65a9217e8fcccaf82cee5dd4fab10d</ref>.
 
Alates 1938. aastast oli Sõjavägede Ülemjuhataja ameti poolest [[Riiginõukogu]] liige.