Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
41. rida:
 
*1558–1561, '''Vene-Liivi sõda''' – [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Läti]]maal, [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Liivi ordu]], [[Riia peapiiskopkond]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]] piiskopkonna vahel, mis lõppes keskaegse Liivimaa territooriumide kadumise ja nende minekuga uute [[maaisand]]ate (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu) võimu alla;
*1562–1578, [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Poola-Leedu]] vahel, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] (tänapäeva [[Valgevene]] ja [[Leedu]]) territooriumil. Sõjatgevusele eelnes Vene tsaaririigi poolt sõlmitud 20-aastane [[vaherahu]] Rootsi kuningriigiga ja Taani kuningriigiga sõjalise liidu sõlmimine. [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi – [[Rzeczpospolita]];
*1579–1582, sõjategevus Moskva tsaaririigi ja [[Rzeczpospolita]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], [[Osmani impeerium]]i ning Poola kuningat ja Leedu suurvürsti [[Stefan Batory]]t toetavate [[hertsog Magnus]]e ning [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ja [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] vahel.
[[Pilt:Livonian war map (1558-1560).svg|pisi|Vene-Liivi sõja lahingud ja sõjakäigud]]
47. rida:
 
===1558===
Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Moskva tsaaririigi väed ületasid AlekseiületasidAleksei Basmanovi juhtimisel Liivimaa piiri [[Kirde-Eesti]]s [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] ning endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]] [[Šig-Alei]] juhtimisel [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a, kus laastasid kuu jooksul maad, kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sealhulgas [[Narva]] ja [[Tartu]].
 
Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] <nowiki/>koondasid väed 1558. aasta maikuus [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke.
 
Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. juuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. EsilagseteEsialgsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud [[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale<ref>Tartu bürgermeister (1558) [[Detmer Meyer]]i väimees [[Franz Nyenstede]] [[memuaarid]]. Franz Nyenstädt's Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften</ref>.
 
Vene väed aga jätkasid pealetungi ning vallutasid [[Kirumpää piiskopilinnus]]e, mille järel orduväed [[Wilhelm Fürstenberg]]iga taganesid [[Valga]] piirkonda ja lahkusid Tartu alt, jättes Tartu kaitsele ainult Tartu linna kaitsjad. Vene väed jätkasid [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamist ning pärast [[Tartu piiramine (1558)|Tartu piiramist]] ja alistumist [[18. juuli]]l <ref>Tartu stiftfoogt [[Elert Kruse]] teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk.469–477]</ref>, oli Šuiski Moskva tsaari võimu alla läinud alade asevalitseja (namestnik).<ref>''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk.483]</ref>.
 
1558. aasta augustikuuksaugustiks olid veneVene vägede poolt vallutatud ka [[Kirde-Eesti|kirde-]] ja [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina linnus|Vastseliina]], [[Toolse linnus|Toolse]], [[Rakvere linnus|Rakvere]], [[Porkuni piiskopilinnus|Porkuni]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategvusesõjategevuse ajaks. Liivimaalaste vastupanu nõrgendamist soodustavateks teguriteks olid sealjuures nii liivimaalaste sisevastuolud ja ettevalmistamatus sõjaks kui ka venelaste viimase aja kogemused sõdades tatari khaaniriikide vastu (ning ka alistatud [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] tatarlaste ohter kasutamine Liivimaa laastamiseks ja paanika külvamiseks).
 
1558. aasta 31. augustil koostati Vilniuses maapäeval ürik, millega Liivi Ordu [[pant]]is mitmed linnused koos piirkondadega, sealhulgas [[Räisaku ordulinnus|Räisaku]], [[Asti ordulinnus|Asti]], [[Lutsi ordulinnus|Lutsi]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Volmari ordulinnus|Volmari]], [[Vana-Väina ordulinnus|Vana-Väina]], [[Härgmäe ordulinnus|Härgmäe]], [[Trikata ordulinnus|Trikata]], [[Helme ordulinnus|Helme]] ja [[Karksi ordulinnus|Karksi]] linnused ühes läänidega sõja finantseerimiseks Poola kuningale Zygmunt II Augustile.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 81, 86, 97</ref> Et Liivimaad venelaste eest paremini kaitsta, anti poolakatele eelkõige just idapoolsed linnused ja piirkonnad.
66. rida:
*[[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva linnus]]e
*[[30. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vastseliina linnus]]e
*[[7. juuli]] – [[Gotthard Kettler]] sai ordumeistri [[koadjuutor]]iks ningja orduvägede tegelikuks juhiks
*[[18. juuli]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]
*suvi – Moskva tsaaririigi vägede kätte langesid ka [[Toolse linnus]] ja mitmed teised kindlused, samuti kogu [[Tartu piiskopkond]], ainsana ebaõnnestub [[Paide piiramine (1558)|vallutamine]].
*august – Rakveret kaitsnud saksa garnison jättis [[Rakvere linnus]]se maha ja see võeti üle veneVene väesalga poolt Boris Kolõtševi juhtimisel
*[[oktoober]]–[[november]] – ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutati [[Rõngu linnus]].
 
80. rida:
Halvad olid Liivimaa suhted ka Rootsiga, sest [[Gustav Vasa]] oli [[1554]]. aastal alustanud [[Vene–Rootsi sõda (1554–1557)|sõda Venemaaga]] uskudes, et Liivi ordu talle sealjuures appi tuleb. Et too eelistas aga selle asemel sõlmida saatusliku [[Tartu maks|1554. aasta rahu]], pettus Rootsi kuningas rängalt ning keeldus Liivimaad omakorda Venemaa vastu aitamast.
 
Seega olid liivimaalaste ootused esialgu suunatud ennekõike Taanile, mis asus maast suhteliselt kaugel ning ei avaldanud esialgu mingeid territoriaalseid pretensioone. Kuni 1559. aasta esimese päevani valitsenud [[Christian III]] eelistas Liivimaa asjadesse mitte sekkuda, ehkki [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johann von Münchhausen]] oli koos oma venna [[Christoph von Münchhausen|Christophiga]] valmis [[Saare-Lääne piiskopkond]]a ning võimaluse korral ka teisi alasid Taani kätte mängima. Uus kuningas [[Frederik II]] otsustas aga ema pealekäimisel anda Saare-Lääne piiskopkond oma vennale [[Magnus]]ele, et vältida talle jõuka [[Holstein]]i hertsogkonna andmist. Lisaks sellele saatis Frederik II Venemaale rahudelegatsiooni, millel õnnestus sõlmida Vene-Liivi vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini.
[[Pilt:Sigismund II Augustus.PNG|pisi|Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]]]]
Vaherahu oli kasulikum venelastele, sest liivimaalased ei saanud rahu lühiduse tõttu palgasõjavägesid laiali saata ning raiskasid nende peale kasutult raha.
 
Oktoobri lõpus otsustas septembris ordumeistriks saanud Kettler venelasi üllatada ning tungis vaherahu rikkudes taas [[Tartu piiskopkond]]a, mille veneVene väed olid 1558. aastal hõivanud. [[11. november|11. novembril]] võitis ta tunduvalt suurema veneVene väe vastu [[Rõngu lahing]]u, mis jäi ka Liivi ordu viimaseks suuremaks võiduks. Seejärel ebaõnnestus aga [[Tartu piiramine (1559)|Tartu]] ja [[Laiuse linnus]]e piiramine, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali" ning orduväed asusid talvekortereisse.
 
1559. aasta detsembris pidas Liivi ordu läbirääkimisi Taani kuningriigiga, et osalise valduste loovutamisega saavutada Taani liitumine võimuvõitlusse Vana-Liivimaal.
100. rida:
Aprillis maale saabunud hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka [[Eestimaa hertsogkond]]a, [[Maasilinna foogtkond]]a, [[Lihula linnus]]t ning [[Uus-Pärnu]]t, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi venelastele maa hõivamise märksa hõlpsamaks.
 
Nii langes veebruaris veneVene vägede valdusse tugev [[Alūksne|Marienburg]]i [[Aluliina ordulinnus|ordulinnus]] ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]]
[[2. august]]il toimus [[Härgmäe lahing]], kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-list vene väge. Pea kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi. Sellest hoobist Liivi ordu enam ei toibunudki, suutmata uut väliväge välja panna.
124. rida:
[[28. november|28. novembril]] 1561 toimuski [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna alistumine Poolale, ainsana keeldus sellest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a staatusesse. Kettler sai [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa ja Zemgale hertsogkonna]] esimeseks valitsejaks, lisaks veel ka Poola-Liivimaa administraatoriks. Reaalselt viidi need muudatused ellu [[1562]]. aasta algul. Nii oli Vana-Liivimaa eksistents lõppenud ning maa ära jagatud Venemaa, Rootsi, Poola ja Taani vasallist hertsog Magnuse vahel.
 
Liivi ordu likvideerumise järel toimus sõjategevus [[Vana-Liivimaa]]l juba uute [[maaisand]]ate juhtimisel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] raames.
 
*[[4. juuni]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkond]] koos [[Tallinn|Tallinna]] linnaga andsid [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le
133. rida:
Aastatel 1558–1561 toimunud sõja tulemusel vallutas Venemaa tsaaririik: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.
 
Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkonna]] ja [[Tallinn|Tallinna]] linna poolt [[Ustavusvanne|ustavusvande]] andmist [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le: [[Tallinn]], [[Harjumaa]] ja pool Virumaad.
 
Taani kuningas [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]], mille andis valitseda oma vennale [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]].
143. rida:
*[[Eesti varauusaeg]]: [[Rootsi aeg]], [[Poola aeg]], [[Taani aeg]]
==Kirjandus==
*[[Mihhail Pogodin]]:. "Pskovskaja letopis" (Псковская летопись), [[Moskva]], 1837, [http://books.google.ee/books?id=XygEAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA194 lk.194–200lk194–200].
*[[Hans Kruus]]. "Vene-Liivi sõda: (1558–1561)." [[Tartu]], [[1924]].
*[[Johann Renner]]. "Liivimaa ajalugu 1556–1561." Tõlkinud [[Ivar Leimus]]. [[Tallinn]], [[1995]], teine trükk [[2006]].
*[[Dionysius Fabricius]],. "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 16101158–1610"
*[[Balthasar Russow]]'i,. "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]]"
*[[Salomon Henning]], "Lifflendische Churlendische Chronica : was sich vom Jahr Christi 1554 biss auff 1590, in der langwierigen Moscowiterischen und andern Kriegen an nothdrenglicher veränderunge der Obrigheit und Stände in Lieffland seider dess letzten herrn Meisters, und Ersten in Lieffland zu Churland und Semigalln Hertzogen, gedenckwirdiges zugetrage"
*[[Franz Nyenstede]], "Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften".