Ahi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Sauna stove narvi 02.JPG|pisi|Saunaahi Soomes]]
{{vaidlustatud}}
'''Ahi''' on üldjuhul kinnine [[tulekolle]], milles [[kütus]]e põlemise tagajärjel eraldub [[soojus]]. Ahje kasutatakse peamiselt ruumide kütmiseks, kuid ka toidu valmistamiseks. Mõnel pool tarvitatakse toiduvalmistamiseks ka poolkinnisi või lahtisi ahje.<ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ahi&F=M Ahi], "Eesti keele seletav sõnaraamat"</ref>
Tänapäeval nimetatakse analoogia põhjal ahjudeks samuti tööstusseadmeid, milles soojust kasutatakse tehnoloogiliseks kuumutamiseks (nt [[martäänahi]]), ning teiste soojusallikatega seadmeid (nt [[elektriahi]]).
Eestis on traditsioonilised kinnised ahjud, kus kütusena tarvitatakse enamasti töödeldud [[puit]]u (puuhalud, [[pellet]]id vms) või [[turvas]]t ([[turbabrikett]]). Toitu valmistatakse sellistes ahjudes kas kinnistes nõudes (nt [[ahjupott]]), pealt kaetud nõudes (nt fooliumiga kaetud alusel) või nõudeta (nt tuhas küpsetatud [[kartul]]id). Tuld ahjus segatakse [[ahjuroop|ahjuroobiga]], nõusid võidakse ahju asetada [[ahjuhark|ahjuhargiga]]. Ahjusuu ees on ahjuuks, suitsuava sulgemiseks on [[ahjusiiber]].
Tavapäraselt on ahje ehitatud kividest või [[keraamika]]st (tellised). Selline materjal salvestab soojust ja soojendab õhku ka pikka aega pärast kütmise lõppu, muutes kinnise ahju küttekoldena efektiivsemaks kui lahtised kolded, mis soojendavad ümbrust üksnes kütuse põlemise ajal.
Traditsioonilise [[vene ahi|vene ahju]] peal on lavats ([[ahjupealne]]), kus saab magada.
Tähtis roll on ahjudel ka [[saun]]as. Eesti [[saunaahi|saunaahjudel]] on traditsiooniliselt lahtine kividest [[keris]], millele vett visates paiskub õhku aur ([[leil]]).
==Ahjud kui saasteallikas==
Traditsiooniliste ahjude puhul ei põle kütus tihtipeale täielikult, nii et õhku paiskub suures koguses tervisele kahjulikke jääkaineid. Seepärast on ahikütte korral oluline hoida küttesüsteem korras ning kasutada ahjus põletamiseks mõeldud kütust, mitte tarvitada ahju jäätmepõletuseks (põletades nt kilet vms [[plastmass]]i, värvitud puidujäätmeid jms).
Nähtavaid gaasilisi jäätmeid nimetatakse suitsuks, kuid kahjulikud jääkained võivad olla ka nähtamatud (nt [[vingugaas]]). [[Ahjulõõr]]i kogunevaid jääkaineid nimetatakse [[tahm]]aks, selle eemaldamise ning küttekollete üldise korrashoiuga tegelevad [[korstnapühkija]]d.
==Ahjud Eesti taluarhitektuuris==
[[Eesti taluarhitektuur
[[Rehielamu]]tes kasutati suuri [[reheahi|reheahje]], mis pidid andma piisavalt soojust, et kuivatada ka parte peale laotatud vilja. Reheahjudel oli oluline roll uusaja Euroopas ainulaadses [[Baltimaad]]e viljatöötlustehnoloogias, mistõttu siitkandi vili säilis hästi ja oli kõrgelt hinnatud; ahjust pidevalt erituv suits, mis vilja säilimist soodustas, kahjustas samas inimeste tervist, mistõttu 19. sajandi algul märkis [[Karl Ernst von Baer]] raamatus "[[Eestlaste endeemilised haigused]]", et eestlaste seas on väga levinud [[silmahaigused]].
== Vaata ka ==
* [[Ahjuhark]]
* [[Bullerjan]]
* [[Hollandi ahi]]
* [[Kamin]]
* [[Kolle]]
| |||