Kunst: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kunsti''' ehk '''kaunite kunstide''' all mõistetakse [[esteetika]]s muuhulgas [[kujutav kunst|kujutavat]] ja [[tarbekunst|tarbekunsti]], [[arhitektuur|arhitektuuri]], [[muusika | muusikat]], [[ilukirjandus |ilukirjandust]], [[tants|tantsukunsti]] ja [[näitekunst]]i ja [[filmikunst]]i.

"Kui kunst mingi võimaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks nõutavaid toiminguid [''Handlungen''], siis on ta mehhaanilinemehaaniline kunst; kui tal aga on vahetuks kavatsuseks lõbutunne [''Gefühl der Lust''], siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks. Esimene on ta juhul, kui tema eesmärk on, et lõbu saadaks ettekujutusi [''Vorstellungen''] kui pelki aistinguid, teine juhul, kui [tema eesmärk on, et lõbu saadaks kujutlusi] kui tunnetusliike."

Otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on "kavatsuslik", ei tohi aga "kavatsuslikuna paista", s.t "kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele, kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist". "Loodusena" näib kunstisaadus seeläbi, "et kohatakse küll kogu täpipealsust kooskõlalisuses [''Übereinkunft''] reeglitega, ainuüksi mille järgi saadus saab saada selleks, mis ta peab olema; kuid ilma pedantsuseta, ilma et paistaks läbi kooliline vorm, s.o ilma et oleks näha jälge sellest, et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelejõudusid kammitsenud." Kaunis kunst ei ole õpitav, ei rajane mõistelistel reeglitel, on kunstile reeglit andva [[geenius]]e saadus. Siiski sisaldab ta ka midagi "koolikohast" [''Schulgerechtes''], mida saab reeglite järgi taibata ja järgida.

Kunst kirjeldab objekte —– ka inetuid ja vastumeelseid —– kaunitena; üksnes vastiku peab ta välistama; ja nõnda on raidkunst, mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse, inetute esemete vahetu ettekujutuse välistanud. Looduse ilu on "kaunis asi"; kunsti ilu on "kaunis ettekujutus asjast".

Kunst ei tee inimest kõlbeliselt paremaks, kuid ometi kombeliseks; ta võidab meeltekalduvuse türannialt väga palju kätte ning valmistab nõnda inimest ette mõistuse ülemvõimuks.

===MõisteajaluguMõiste ajalugu===

"Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid. Esimest nimetatakse plastikaks, teist maalikunstiks. Mõlemad teevad kujud ruumis ideede väljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele, nägemisele ja kompimisele." "Esteetiline idee (arhetüüp, algkuju) on mõlemale kujutlusvõimes aluseks; kuju aga, mis moodustab esteetilise idee väljenduse (ektüüp, järelkuju), antakse kas oma kehalistes mõõtmetes (nagu ese ise eksisteerib) või viisi järgi, kuidas need silmas peegelduvad (oma näivuses [''Apparenz''] pinnal)".

Plastika alla kuuluvad raidkunst ja ehituskunst. Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [''künstlich''] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus).

"Aistingute kauni mängu" kunst puudutab "aistingu juurde kuuluva meeleaistihäälestuse (-pinge) eri astmete proportsiooni, s.o meeleaisti tooni". Ta jaguneb kuulmis- ja nägemisaistingute kunstiliseks mänguks (muusika ja värvikunst). Võib-olla on mõlemad aistinguliigid "vormiotsustuste tegemise tulemus paljude aistingute mängus" (võnkumiste proportsioon, mis on aluseks helidele ja värvidele).