Anne (Suurbritannia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Anne''' ([[6. veebruar]] [[1665]] – [[1. august]] [[1714]]) oli [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] kuninganna [[1702]]–[[1707]], [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] kuninganna 1702–1714 ja [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia]] kuninganna 1707–1714. Ta oli viimane [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast valitseja.
Anne oli Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1685–1688/1689) [[James II (Inglismaa)|James II]] tütar. James valitses pärast oma venna Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kuninga (1660 (1649)–1685) [[Charles II]] surma [[1685]]–[[1688]], kuid kukutati [[Kuulus revolutsioon|Kuulsa revolutsiooniga]], sest oli [[katoliiklus|katoliiklane]]. Tema kukutamise järel said troonile Anne'i õde [[Mary II]] ja tema abikaasa [[William III]] (endine [[Madalmaad|Hollandi provintside]] haldur), kes valitsesid riiki ühiselt ja olid teineteise pärijateks. Mary suri [[1694]] ja William jäi üksi valitsema. Sellest abielust ei sündinud lapsi ja Anne sai troonipärijaks. Ta sai võimule [[1702]]. aastal, kui William III suri.
[[28. juuli]]l [[1683]] abiellus Anne [[Taani]] kuninga [[Christian V]] venna Jørgeniga, keda [[Inglismaa]]l hakati nimetama George'iks. Anne [[rasedus|rasestus]] 18 korda, neist 4 lõppes [[nurisünnitus]]ega ja 8 rasedust surnud lapse sünniga. 3 last surid oma sündimise päeval ja 2 enne 2-aastaseks saamist. Ainult poeg [[William (Gloucesteri hertsog)|William, Gloucesteri hertsog]], elas 11-aastaseks, kuid suri samuti enne oma vanemaid.
Kuninganna Anne valitsemisajal algas Euroopas [[Hispaania pärilussõda]] (1701–1714), milles Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa riigid: [[Suurbritannia kuningriik]], [[Hollandi vabariik]], [[Portugali kuningriik]], [[Preisi kuningriik]] ja [[Savoia hertsogkond]] toetasid [[Saksa-Rooma keiser]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]]-e püüdlusi näha Hispaania troonil endiselt [[Habsburgid]]e soost kuningat.
[[1707]]. aastal võeti vastu [[Uniooniakt]], millega Inglismaa ja Šotimaa liideti [[Suurbritannia]]ks. Seega sai Anne'ist esimene selle riigi valitseja.▼
▲[[1707]]. aastal võeti [[Suurbritannia]]s vastu [[Uniooniakt]], millega Inglismaa ja Šotimaa liideti [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]]
Anne'i abikaasa George suri [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1708]]. Anne ise suri [[1. august]]il [[1714]] 49-aastaselt [[podagra]]sse ja [[roos (haigus)|roosi]]. Ta oli enne surma nii paksuks läinud, et tema kirst pidi olema peaaegu ruudukujuline.
Anne'i lähim sugulane oli tema poolvend [[James Francis Edward Stuart]], kes oli katoliiklane – just sel põhjusel oli tema isa kukutatud. Tarvis oli ettekäänet, mis takistaks Jamesil troonile tõusmast. Selleks võeti [[1701]] vastu seadus, millega kõik katoliiklased jäeti troonipärimise õigusest ilma: troonile võis saada üksnes protestant. Tosinad genealoogiliselt olulisemad troonipretendendid jäeti sellega kõrvale ja troonipärijaks sai [Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|[
Sophia suri paar kuud enne Anne'i. Anne'ile järgnes troonil Sophia vanim poeg, [[James I (Inglismaa)|James I]] tütretütrepoeg [[George I]], kellega algas [[Hannoveri dünastia]] Suurbritannias.
| |||