Optika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P sarnaselt millele > millega |
||
16. rida:
Teise poole üks rajajaid oli [[Platon]], kes kirjeldas nägemist hoopis selle kaudu, et vaatleja silmad väljastavad kiiri, millega siis ümbritsevat tajutakse. Sadu aastaid hiljem kirjutas [[Eukleides]] teose "Optika", milles ta ühendas nägemismeele geomeetriaga, pannes nii aluse geomeetrilisele optikale. Tema töö põhines Platoni teoorial, iseloomustades nägemise matemaatilisi reegleid ja isegi valguse murdumist. <ref>{{cite book|author=William R. Uttal |title=Visual Form Detection in 3-Dimensional Space |url=http://books.google.com/books?id=rhVOVKp0-5wC&pg=PA25 |year=1983 |publisher=Psychology Press |isbn=978-0-89859-289-4 |pages=25–}}</ref>
Keskajal arendasid neid ideid edasi moslemid. Üks kõige varajasematest oli [[Al-Kindi]] (801–873), toetudes Aristotelese ja Eukleidese seisukohtadele <ref>Peter Adamson. "Al-Kindi and the reception of Greek philosophy". In Peter Adamson, R. Taylor. "''The Cambridge companion to Arabic philosophy''". Cambridge University Press 2006, p. 45. ISBN 978-0-521-52069-0.</ref>. Aastal [[984]] kirjeldas pärsia matemaatik [[Ibn Sahl]] valguse murdumise seaduspärasusi sarnaselt praegu
[[11. sajand]]i alguses kirjutas [[Alhazen]] (Ibn al-Haytham) raamatu, milles ta uuris nii valguse peegeldumist kui ka murdumist ja pakkus välja uue süsteemi, selgitamaks inimese visuaalset taju. <ref>{{cite book|author=A. I. Sabra and J. P. Hogendijk|year=2003|title=The Enterprise of Science in Islam: New Perspectives |pages=85–118 |publisher=MIT Press |isbn=0-262-19482-1 |oclc=237875424 50252039}}</ref><ref>{{cite book |author=G. Hatfield |contribution=Was the Scientific Revolution Really a Revolution in Science?|url=http://books.google.com/books?id=Kl1COWj9ubAC&pg=PA489|isbn=9004101195 |editor =F. J. Ragep, P. Sally, S. J. Livesey |year=1996 |title=Tradition, Transmission, Transformation: Proceedings of Two Conferences on Pre-modern Science held at the University of Oklahoma |page=500|publisher=Brill Publishers}}</ref><ref>{{cite journal|author=Nader El-Bizri|title=A Philosophical Perspective on Alhazen's Optics|journal= Arabic Sciences and Philosophy |volume=15 |year=2005|pages=189–218|doi=10.1017/S0957423905000172}}</ref><ref>{{cite journal|author=Nader El-Bizri|title=In Defence of the Sovereignty of Philosophy: al-Baghdadi's Critique of Ibn al-Haytham's Geometrisation of Place|doi=10.1017/S0957423907000367|journal=Arabic Sciences and Philosophy |volume=17 |year=2007|pages=57–80}}</ref><ref>{{cite journal|journal=The Medieval History Journal|volume=9|page=89|year=2006|doi=10.1177/097194580500900105|title=The Gaze in Ibn al-Haytham|author=G. Simon}}</ref>. Tema teooria kohaselt tabavad vaatleja silma sirgjoonelised valguskiired, mis on peegeldunud vaadeldava objekti kõigilt punktidelt. Täpsemat viisi, kuidas silm neid kiiri püüab, ei osanud ta aga selgitada. <ref>{{cite book|author1=Ian P. Howard |author2=Brian J. Rogers |title=Binocular Vision and Stereopsis |url=http://books.google.com/books?id=I8vqITdETe0C&pg=PA7 |year=1995 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-508476-4 |page=7}}</ref>
| |||