Redaktsioon: 17. aprill 2015, kell 10:43 redigeeri Larts (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 9139 muudatust →‎Veredoping ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2015, kell 15:34 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Erütropoetiin liigitatakse vahel ka [[tsütokiinid]]e hulka. Erütropoetiini morfoloogia, ~~kompleteerimine~~komplekteerimine, vabastamine, asend ja aminohapete järjestus ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka arenguastmeti. Kehavälist EPO-t kasutatakse spordis tulemust parandava ainena ja see kuulub [[erütropoeesi stimuleerivad ained\|erütropoeesi stimuleerivate ainete]] (ESA) klassi. "Maailma dopinguvastases koodeksis" on EPO kantud [[2014. aasta keelatud ainete nimekiri\|2014. aasta keelatud ainete nimekirja]] ja sportlastel pole lubatud kehavälist EPO-t kasutada.<ref>{{netiviide 25. rida: Erütropoeteesi stimuleerivaid aineid kasutatakse vastupidavusaladel, näiteks poks, rattasõit, [[sõudmine]], pikamaajooks, käimine, [[murdmaasuusatamine]], [[kahevõistlus]] ja [[triatlon]]. Üldine hapniku transpordi süsteem (vere hapniku sisaldus ja ka südame löögimaht, vaskularisatsioon ja kopsude ventilatsioon) seab piirid, kui palju on lihased võimelised sooritama üht või teist pikaajalist tegevust. Sellest tulenevalt võib oletada, et sportlased kasutavad veredopingut selleks, et paraneks lihaste hapnikuga varustatus, mis omakorda suurendab vastupidavust. Kui 1990. aastatel õpiti laboritingimustes EPO-t sünteesima, asendas see teatud määral vereülekandeid, millega suurendati vere punaliblede sisaldust. EPO organismi viimisel toimub sama protsess, kuid vere punaliblede sisaldus ~~suueneb~~suureneb organismisiseste protsesside käigus. EPO kasutamisel suureneb [[hematokrit]] (vererakkude osa vere üldmahust) ja üldine vere punaliblede mass ja seega annab kasutamine teatava eelise, kuigi selline tegevus on keelatud ja tänapäeval lihtsalt avastatav.<ref name="pmid21652677">{{cite journal \| author = Jelkmann W, Lundby C \| title = Blood doping and its detection \| journal = Blood. \| volume = 118 \| issue = 9 \| pages = 2395–404 \| year = 2011 \| month = September \| pmid = 21652677 \| isbn = 1102303271 }}</ref> Peale eetiliste kaalutluste on farmatseutiline EPO ka ohtlik ja selle liigne kasutamine võib lõppeda sportlase jaoks raskete tagajärgedega. Kui vere punaliblede massi kasvatada üle normaalse piiri, suureneb vere viskoossus ehk vere voolavus soontes halveneb. Sellest võime järeldada, et ~~kasvab~~suureneb trombide tekke oht. EPO-t kasutatakse ~~aneemiahaigete patsientide~~aneemiahaigetel ~~korral~~patsientidel ja kliinilise järelevalve all. Usutakse, et EPO kasutamine oli sportlaste seas laialt levinud 1990-ndatel, aga sel ajal polnud veel moodust, kuidas selle kasutamist kindlaks teha. Olukord paranes, kui aastal 2000 tuli Prantsuse Rahvuslik Anti-Dopingu Laboratoorium välja testimeetodiga, mis aitas kehale mitteomast EPO-t uriiniproovist tuvastada. See testimeetod kiideti heaks ka [[Maailma Dopinguvastane Agentuur\|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]) poolt.

Erütropoetiin: erinevus redaktsioonide vahel