Vikipeedia

Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Rooma number on juba olemuselt järgarv.
79. rida:
* 880 – [[Brun (Saksi)|Brun, Liudolfi poeg]], tapeti lahingus [[Viikingid|viikingitega]]. Tema noorem vend [[Otto I (Saksi)|Otto]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 912 – [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich, Otto poeg]], oli tema järglane Saksimaa hertsogina (912–936).
* 919 – Heinrich valiti [[Fritzlar]]is [[Saksimaa|Saksi]] ja [[Frangimaa hertsogkond|Frangi]] vürstide ühisjõududega [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] (919–936).
* 936 – Heinrichi poeg, [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I Suur]], krooniti [[Aachen]]is Saksa kuningaks (936–973) ja kroonis end 962 Roomas [[Saksa-Rooma riik#Otto I valitsusaeg|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] (962–973)
* 938 – [[Hermann Billung]] sai Saksimaa [[markkrahv]]iks (Vt.vt [[Billungid]]).
* 953 – [[Saksa kuningas]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] ülendas Hermann Billungi Saksimaa hertsogi kohusetäitjaks.
* 961 – [[Billungid|Billungite]] valitsusaja algus Saksimaa hertsogiriigis ([[961]]–[[1106]])
* 973 – [[Saksa-Rooma keiser]] Otto I suri Memlebenis; [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] sai keisriks. Hermann Billung suri [[Quedlinburg]]is; [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] sai Saksimaa hertsogiks.
* 983 – Taanlaste ülestõus [[Hedeby]]s. [[Slaavlased|Slaavlaste]] ülestõus [[Nordalbingien]]is. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] sai keisriks.
* 1002 – [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]]-nda surm tähistab [[Saksi dünastia]]st Saksa-Rooma keisrite lõppu.
* 1011 – Hertsog [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] suri; tema poeg [[Bernhard II (Saksi)|Bernhard II]] sai hertsogiks.
* 1042 – [[Ordulf (Saksi)|Ordulf Billung]], Bernhard II poeg, abiellus [[Wulfhild]]iga, [[Taani kuningas|Taani]] ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Magnus I (Norra)|Magnuse]] poolõega. [[Taanlased]] ja saksid võitlesid [[vendid]]e [[Vendi ristisõda|vastu]].
101. rida:
* 1142 – [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] andis Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast [[Heinrich Lõvi]]le (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-Euroopa]]s.
* [[1143]] - Saksi hertsogi Heinrichi vasall [[Holsteini krahv]] [[Adolf II]] asutas [[Trave]] ja [[Wakenitz]]i ühinemiskohale, saarele [[Lübeck]]i linna
*[[1147]] – Rooma paavsti [[Eugenius III]] poolt avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" kuulutati välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[slaavlased|slaavlaste]] vastu. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust. Sõja tulemusel tunnistas Niklot Heinrichi ülemvõimu ja oli nõus ristimisega.
*[[1160]] - Heinrich Lõvi ja Taani kuninga Valdemar I ühise sõjakäigu tulemusel Niklot tapeti ja [[obodriidid|obodriitide]] maad jaotati. Heinrich Lõvi hilisema languse järel sai Nikloti pojapojast esimene [[Mecklenburg]]i vürst.
*1180–1181 – kodusõda [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja Saksa-Rooma keisri Friedrich Barbarossa vahel, keiser [[Friedrich I Barbarossa]] ja tema liitlased, kellest paljud olid tema isapoolse nõbu hertsog Heinrich III Lõvi [[vasall]]id ja endised toetajad, lõid Heinrich III Lõvi lõpuks. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa võttis Heinrich III Lõvilt tema Saksimaa ja Baieri hertsogkonnad.
*1182 – Heinrich Lõvi ja tema naine [[Matilda Plantagenet|Mathilde]], [[Henry II]] ja [[Akvitaania Eleanor]]i tütar ning [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] õde, [[Stade]]st lahkusid eksiili [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]].
 
Friedrich I Barbarossa jaotas Saksimaa mitmeks tosinaks otse keisrile alluvaks territooriumiks, andes territooriumi sellele oma liitlasele, kes oli selle varem Heinrich Lõvilt või tema allesjäänud toetajailt vallutanud.
156. rida:
Võimult kõrvaldatud [[Welfid]] säilitasid oma pärusvaldused, mis ei jäänud tugevalt kahanenud ''noorema Saksimaa hertsogkonna'' osaks pärast Askaania suguvõsale läänistamist. Welfide valdused ülendati aastal 1235 [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaks]]. See hertsogkond jätkas vana Saksimaa vapi elementide (Saksi ratsu) kasutamist, samas Askaania suguvõsa andis ''nooremale Saksimaa hertsogkonnale'' oma perekonna värvid.
 
Aastatel 1269, 1272 ja 1282 jagasid vendadest kaasvalitsejad [[Johann I (Saksi-Lauenburg)|Johann I]] ja [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] järk-järgult oma valitsusalasid kolmel territoriaalselt eraldiasuvaleraldi asuval Saksimaa alal (Hadeln, Lauenburg ja Wittenberg), valmistades seega jagamist ette.
 
Pärast Johann I tagasiastumist aastal 1282 oma kolme poja [[Erich I (Saksi-Lauenburg)|Erich I]], [[Johann II (Saksi-Lauenburg)|Johann II]] ja [[Albrecht III (Saksi-Lauenburg)|Albrecht III]] kasuks, millele järgnes kolm aastat hiljem tema surm, jätkasid kolm venda ja nende onu Albrecht II ühisvalitsemist Saksimaal.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksimaa_hertsogiriik"