Vanasadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}
'''Vanasadam''' (sadama kood: EE VAN) on
[[File:Old City Harbour, Tallinn.jpg|pisi|Vaade Vanasadamale, 2011. aasta]]
Sadama [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord|article=/|text=/}}.
6. rida:
Sadama territoorium hõlmab 542 000 m<sup>2</sup> maa-ala ja 759 000 m<sup>2</sup> veeala.
Sadamas on 21 kaid üldpikkusega
Suurim võimalik laev: pikkus 230
==Ajalugu==
[[Pilt:Tallinna Vanasadam, 1921.jpg|pisi|Tallinna Vanasadam, [[1921]]. aastal, vaade [[Tallinna laht|Tallinna lahelt]]]]
[[Pilt:AdmiralSenyavin1899Revel.jpg|pisi|[[Admiral Senjavin]] Tallinna sadamas]]
Tallinn kui soodne sadamakoht oli tuntud juba 10. sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjaist on pärit kogunisti 7. sajandist
Sadam on varem olnud [[Tallinna vanalinn]]ale lähemal, [[Eesti keskaeg|keskaeg]]setel gravüüridel võib näha laevu peaaegu [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a ees. Vanim sadamakai on endine [[Kaupmehe sild]], praegune 12. kai. See on ka tänapäevase reisisadama vanim osa, sest ainus Tallinnast lähtuv rahvusvahelise liini [[reisilaev]] [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] sildus selle kai ääres juba
[[1990]]. aastal võeti [[parvlaev]]a [[Tallink (laev)|Tallink]] jaoks kasutusele 13. kai ja [[Vana Tallinn (laev)|Nord Estonia]] jaoks 9. kai. Laevaliinide hulga suurenedes taandus 1990. aastatel üksikute kaide haaval kaubavedu reisijaveo ees, kuni ainsaks kaubaveoks jäi veoautode ja treilerite vedu parvlaevadel. Sadama laiendamisel järjest suuremate laevade vastuvõtuks on kinni aetud kanalid ning lammutatud sadama [[akvatoorium]]is olnud muulid. Kasutusele
==Tänapäev==
23. rida:
Tänapäeval on Vanasadam kohandatud üksnes [[reisilaev]]ade vastuvõtuks. Sadamas on 4 reisiterminali, neid kaidega ühendavad koridorid ning veeremlasti vastuvõtuks [[ramp|kairambid]]. Reisterminalid on tähistatud valmimise järjekorras tähtedega.
Vanasadamast lähtuvad [[Tallink]]i, [[Eckerö Line]]
[[Ristluslaev]]ade järjest suurenev arv tekitas suvekuudel raskusi kõigi laevade mahutamisega kaide äärde, mistõttu ehitati eraldi kruisilaevade kai väljaspool loode[[muul]]i.
Pärast kiirlaevafirma [[Nordic Jetline]] tegevuse lõppu 2008. aastal jäi
<gallery>
|