Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Rahvuskubermangu moodustamine: eraldi art |
|||
90. rida:
Aastani [[1721]] kuulus Eesti Rootsi riiki, aastatel [[1704]]–[[1710]] [[Venemaa keisririik]] vallutas kõigepealt Tartu- ja Virumaa, [[1710]] ka ülejäänud osa Riiast Tallinnani ja Kuressaare. Pärast [[Põhjasõda]] alustasid uuesti tegevust [[Tallinna Toomkool]] ja [[Tallinna Gümnaasium]]. Esialgu jäid kehtima endised Rootsi riigi haridusasutuste tegevust korraldavad seadused [[triviaalkool]]ide ([[Linnakool (1428–1805)|Linnakool]]) ja [[gümnaasium]]ite ning [[talurahvakool]]ide kohta.
19. sajandi alguses olid kubermangus: kubermangugümnaasium Tallinnas ([[Gustav Adolfi Gümnaasium]]); 5 saksakeelset kreisikooli ([[Tallinna kreiskool|Tallinnas]], [[Paldiski kreiskool|Paldiskis]], [[Rakvere kreiskool|Rakveres]], [[Paide kreiskool|Paides]] ja [[Haapsalu kreiskool|Haapsalus]]); 1 [[Tallinna vene kreiskool|venekeelne kreiskool Tallinnas]] (likvideeriti 1830. aastal); 1 käsitöökool; 5 [[elementaarkool]]i poisslastele (3 Tallinnas, 1 Rakveres ja 1 Lihulas); 2 elementaarkooli tütarlastele (2 Tallinnas, 1 Paides ja 1 Haapsalus), pühapäevakool Tallinnas ning[[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]].
[[19. sajand]]i algul rajati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] Rahvahariduse ministeerium. Õpperingkondi asutati 4. [[Tartu ülikooli õpperingkond]]a kuulusid Eestimaa, [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Kuramaa kubermang]]. Iga õpperingkonna eesotsas oli kuraator ning kubermangudes kohapeal [[kubermang]]u koolidirektor ja [[kreis]]ides koolide inspektor. Eestis kehtis ülevenemaalisest õppekorraldusest erinev kord. Asutati [[kihelkonnakool]]id (elementaarkool), selle lõpetamine andis õiguse astuda [[kreiskool]]i ja seejärel [[kubermangugümnaasium]]isse<ref>[http://www.genealoogia.ee/tartu/ernits.pdf ELMAR ERNITS. ENDISAEGSEST KOOLIKORRALDUSEST]</ref>.
| |||