Võnnu piiramine: erinevus redaktsioonide vahel

|osa= [[Liivi ristisõda|Liivimaa ristisõjast]] ja [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest]]

|tulemus= Eestlased taandusidlahkusid

|osaline1= [[Ugalased]]<br>[[Sakala]]sed ?lõunaeestlased

|väejuht1= ?

'''Võnnu piiramine''' oli [[1210]]. aastal toimunud [[Võnnu muinaslinnus]]e ning seal viibinud [[Mõõgavendade ordu|orduvendade]] ja [[võndlased|võndlaste]] piiramine eestlaste,lõunaeestlaste tõenäoliselt [[ugandi|ugalaste]] ja võib-olla ka [[sakala]]ste väemaleva poolt. Lahingut on kirjeldatud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s.

1208. aastal tekkis sõjaline konflikt ühelt poolt [[RiiaOtepää piiskop]]i, [[Cēsislinnus|Võnnus]]Arvatavasti baseeruvatekättemaksuks Mõõgavendade ordu meeste ja põhjapoolsete [[latgalid|latgalite]] ning teiselt poolt ugalaste ja sakalaste vahel, mida oli püütud lahendada 1208./1209. ja 1209./1210. aasta talve rahulepingutega. Viimasega ei ühinenud aga Mõõgavendade ordu ja [[Koiva jõgi|Koiva]] vasakkalda latgalid ja [[liivlased]], kes koos mõnede piiskopi meestega tegid retke [[Otepää linnus]]e alla, vallutasid sellevallutamise ja süütasid põlema. Arvatavasti just kättemaksmiseks sellesüütamise sündmuse eest tegi ugalastestlõunaeestlastest jakoosnev võib-ollamalev ka sakalastest koosnev vägi 1210. aasta augustishilissuvel või septembris sõjakäigu Võnnu linnuse juurdealla. Kuigi kroonika kirjeldab seda kui võndlaste vastu suunatud retke, oli selle eesmärk siiski pigem Võnnu linnuse kui mõõgavendade tugipunkti ründamine.<ref>HLK, XII(6)–XIV(6), lk 89–107</ref><ref>Selart, lk 43</ref><ref>Selirand, lk 62</ref><ref>Vahtre, lk 68</ref>

Eestlaste väe piiratavas linnuses olidjuhtis Võnnukaitset orduvennadorduvend eesotsas [[Bertold (Võnnu komtuur)|BertoldigaBertold]], võndlasedkelle juurde põgenesid ja [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vürsti juurde rahuläbirääkimistele teelsuundunud olnudja RiiaVõnnu piiskopilähedal saadikud,olnud kes väeRiia saabumisepiiskopi hetkelsaadikud. juhtusid Võnnus olema. Linnuse vallutamiseks tegid eestlased selle kõrvale suurisuured puude kuhjatisikuhjatised ja põletasidpanid neid,neile ettule niiotsa linnustlinnuse süüdatamaha japõletamiseks. suitsugaSamuti kaitsjatelohistasid olukordaeestlased raskendada.metsadest Teisesuuri võttenapuid ehitatikoos suurtestjuurtega puutüvedestja kaitsetorn,tegid millenendest abilja oliteistest võimalikpalkidest kõrgemaltmidagi positsiooniltkaitsetorni seesolijaidtaolist, võideldes linnusesolijatega selle seest ja rünnataülevalt. Võitluse käigus langes eestlasi ammuküttide nooltepoolt läbi palju eestlasihaavatuina ja eestlastemõned odadevõndlased läbitapeti kaeestlaste mõnedpoolt võndlasedodadega. Kroonika kohaselt jõudis teade piiramisest "''mõnede lohakuse tõttu''" alles kolmandal päeval [[Riia|Riiga]], kust abiväed kohe teele saadeti. Piiramise neljandal päeval, kuuldes C[[Kaupo|aupo]] juhitava liivlaste ja latgalite salga lähenemisest, otsustasid eestlased linnuse alt taanduda, minnes üle Koiva ja suundudes [[Ümera jõgi|Ümera jõe]] poole. Eestlaste ja neid jälitama asunud väe vahel toimus järgmisel päeval [[Ümera lahing]].<ref>HLK, XIV(8), lk 109</ref>